Artikkel
  • Kuula

    Kaido Kepp: teadlik riskijuhtimine aitab äril reel püsida ka keerulisel perioodil

    Ettevõtte äritegevus võib katkeda väga erinevatel põhjustel ja selle vältimiseks või tagajärgede leevendamiseks tasub firma tegevus ning suuremad riskid kaardistada, hinnata ja tähtsuse järjekorda seada. Seejärel tuleb otsustada, mida saaks ettevõte ise oma riskide maandamiseks ette võtta, et parandada oma vastupidavust ja jätkusuutlikkust.

    „Iga ettevõtja peab aduma riske, mis tema äri ohustavad. Ja väga oluline on seejuures mõelda, mida saab ise nende riskide vähendamiseks ära teha ja kuidas võimalikke negatiivseid juhtumeid leevendada. Näiteks soetada lühiajalise elektrikatkestuse jaoks generaatorid ning olla valmis plaaniks B, kui ettevõtte kaupa vedav kaubik peaks rikke tõttu teele jääma,” soovitab IIZI Kindlustusmaakler AS-i finantsjuht Kaido Kepp. „Loomulikult alati ei saa kõigeks valmis olla, nagu mitu aastat kestnud ülemaailmseks epideemiaks või 2022. aasta detsembris aset leidnud pikaajaliseks elektrikatkestuseks Saaremaal ja Hiiumaal. Samas on need head näited võimalike riskide kaardistamise kui ka mõnede riskide kindlustamise vajalikkusest.”
    Ta nendib, et iga inimene tegelikult teab levinumaid riske nagu tulekahju, vargus, tormikahju või ärikatkemine läbi küberintsidendi, ent ikka loodetakse, et need asjad meie firmas ei juhtu. „Ja kui peakski midagi juhtuma, küll siis sel hetkel vaatame, mida edasi teha... See ei ole mingi riskide maandamine. Tegelikult peaks võtma appi lihtsa talupojamõistuse, mõtlema erinevad riskid läbi ning maandama need võimaluse piires juba ette.”
    IIZI Kindlustusmaakleri korporatiivkliendiüksuse äriüksuse juht Kaido Konsap lisab, et äririskide kaardistamiseks ei pea looma mingeid eraldi rakendusi ega algatama erilahendusi, vaid tuleb lihtsalt mõelda läbi, mis on ettevõtte jaoks oluline ja mis võib äris juhtuda. „Maailmas on viimaste aastatega tõusnud ettearvamatus. Eesti kontekstis on küll näiteks looduskatastroofe olnud harva, mõni suurem torm 10 aasta jooksul, üleujutusi veel harvem. Samas on ilmastikunähtuste ootamatu mõju inim- ja äritegevusele sagenenud ka meie regioonis ning väliskeskkondki muutub aina etteaimamatuks. See võiks ju panna mõtlema, kas ka minu äri on ohus, kui toimub taas mõni erakorraline loodusnähtus või mõni riik teisele kallale tungib?”

    Kas teate, mille eest ennast kaitsta?

    Kõige lihtsam lahendus on riskide tagajärgede vastu kindlustamine, kuid ka siin peab täpselt teadma, mille eest end soovitakse kaitsta. „Kõige vastu on end keeruline kindlustada ja on riske, mille puhul ettevõtjad ei oskagi kindlustust küsida. Näiteks pandeemia vastu osteti seni harva kindlustuskaitset. Aga mõelda tuleb ka muudele ohtudele, näiteks kas olete valmis, et teie ettevõttele langeb juhuslik Vene rakett? Või energiavarustuses tuleb pikaajaline katkestus ja teie äri on sõltuv just sellest ühest energiatüübist? Või ettevõte langeb küberkuritegevuse ohvriks ja arvutid ei tööta kuu aega järjest, tehases toimub tulekahju, võtmetöötaja varastab teie intellektuaalse omandi? Järele mõeldes on need kõik tegelikult täiesti reaalsed ohukohad.”
    Konsap lisab, et äritegevus võib katkeda või saada halvatud ka mittevaralisel põhjusel. „Stsenaariumeid on palju, aga iga ettevõtja peab ise mõistma, milline on nende juhtumite tõenäosus, mõju ärile ja kuidas end kaitsta? Äririskide läbimõtlemise vajadus on ettevõtte jaoks pingutust väärt! Ja kui kõike ei saa ise kaitsta ja ära hoida, siis äkki oleks kasu kindlustamisest?”
    „Kui terrorismi, sõja ja rahvarahutuste oht on enamasti kindlustuse tavalepinguga välistatud, siis tegelikkuses on võimalik end kindlustada kõige vastu,” lisab Kepp. „Soovitame igal ettevõtjal panna kirja 5-10 tõenäolisemat ja/või suurema mõjuga riski, reastada need tähtsuse järjekorda ning arutada juhtkonnaga, kuidas neid ohte maandada. Kindlustusseltsidel on palju kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast ja kindlustusmaakler aitab klientide riske struktureerida: tuua välja suuremad riskid, nende mõju ettevõttele ning nende juhtumise tõenäosuse.”
    IIZI Kindlustusmaakler finantsjuht Kaido Kepp

    Ettevõtja, kas oled need riskid enda jaoks maandanud?

    * Klientide ja hankijatega seonduvad riskid. Kas teie ettevõte toetub oma tegevuses ühele-kahele kliendile ja hankijale? Mis juhtub, kui nad ootamatult koostööst ära ütlevad?
    * Töötajatega seonduvad riskid. Kui töötajate silm särab, on ka ettevõte edukas. Kui töötajad ei ole oma tööandja suhtes positiivselt meelestatud, võivad juhtuda ootamatused: kollektiivne töölt lahkumine, vargused, ebaviisakas käitumine potentsiaalsete klientidega.
    * Logistika ja hoonega seotud riskid. Kui sõltuv olete töökoha asukohast ja hoonetest – kas suudate vajadusel kiiresti ning paindlikult kasvada ja kahaneda? Kas teie hoonetest või logistilisest asukohast võib ühel hetkel saada risk teie äritegevusele?
    * Toodete ja tootmisega seotud riskid. Kui haavatav te olete, kui peate mõne toote vea tõttu tagasi kutsuma või tagasi ostma?
    * IT-riskid. Kui suurt kahju kannate, kui arvutid ja serverid on elektrikatkestuse tõttu pikalt maas? Kuidas olete end kindlustanud küberintsidentide vastu?
    * Omaniku tervisega seotud riskid. Mis saab edasi, kui ettevõtte omanik peaks ootamatult haigestuma või surema? Kes teda asendab, kas kellelgi on olemas kogu teave ettevõtte dokumentatsioonist ja klientide-tarnijate kontaktidest?

    IIZI Kindlustusmaakler AS on 2000. aastal loodud ja tänaseks Eesti suurim kindlustusvahendusettevõte, mille turuosa on 31%. Kvaliteetset kindlustusvahendusteenust pakutakse nii internetipõhises iseteeninduskeskkonnas www.iizi.ee kui ka läbi personaalsete lahenduste. Aastas teenindatakse üle 150 000 erakliendi ja ligi 25 000 äriklienti. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese. IIZI Kindlustusmaakler AS on GrECo Grupi ettevõte.

    Vaata ka iizi.ee
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.