Jäta menüü vahele
Artikkel
- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus
- 20. märts kell 13:14
Tuntud Eesti ettevõtted toetavad „Lapsed söönuks“ heategevuslikku õhtusööki
Tänavune heategevuslik õhtusöök “Lapsed söönuks” Toidupanga toetuseks toimub 30. märtsil.Foto: lapsedsoonuks.eeNeljas 100% heategevuslik õhtusöök “Lapsed söönuks” Toidupanga toetuseks toimub juba 30. märtsil. Sündmus on ainulaadne, sest kõik sellesse panustajad teevad seda heategevusena. Toetajate seas on mitmeid Eesti tuntud ettevõtteid, kes peavad loomulikuks suunata oma abi sinna, kus seda enim vaja on.
Toidupangal aitavad missiooni täita oma aja, ametioskuste ja hea tahtega Nordic Catering, Siidrifarm, FruitXpress, Hansabuss, Veho, Prike, Heleri Rande, Optimist, Ellington, In Deco, Namespace OÜ ja Harviker.Mis ajendas teid „Lapsed söönuks“ projekti toetama?FruitXpress on olnud projekti pikaajaline toetaja ja kogu meeskonnaga leitakse, et oleks patt, mitte aidata, kui selleks on võimalus ja vahendid. „Lapsed söönuks projektis osalevad inimesed ja ettevõtted, kelle soov on aidata. Lapsed on meie kõigi tulevik ning keegi ei soovi näha kannatamas neid, kellel väga abi vaja,“ selgitas FruitXpressi müügijuht Triin Saarna.Kriisid, mis on meie ühiskonda viimase kolme aasta jooksul raputanud, on oluliselt kasvatanud puudust kannatavate inimeste arvu.
Kaisa TiikNordic Cateringi tegevjuhtKa sündmuse kordaminekut toetava Nordic Cateringi tegevjuhi Kaisa Tiiki sõnul innustas neid toetama projekti oluline mõju Eesti ühiskonnale. "Kriisid, mis on meie ühiskonda viimase kolme aasta jooksul raputanud, on oluliselt kasvatanud puudust kannatavate inimeste arvu. Seepärast peamegi oluliseks, et kui on miski, mida saame omalt poolt ära teha, et võimalikult paljud inimesed saaksid kasvõi korra päevas sooja toitu süüa, siis oleme valmis aitama,“ sõnas Tiik.Siidrifarmi peremehe Aivar Kuuse sõnul ajendas teda projekti toetama tingimus, et kõik panustajad aitavad lapsi heategevusena. „Neli aastat tagasi sündmust esmakordselt korraldades oli minu tingimuseks, et kõik ürituse toetajad panustaksid vabatahtlikult. See on hoidnud toetajatel silma säramas ning päriselt kõik tulevadki kokku heast tahtest, et laste elu paremaks muuta,“ sõnas Kuusk.Oma aja ja oskustega panustab heategevusse ka tarkvaraettevõte Namespace, mille esindajad Lenno Nagel ja Madis Väin leiavad, et algatus adresseerib Eesti ühiskonnas olulist probleemi ning on kantud väärtustest, mis on neile südamelähedased.
Lisaks toiduvaldkonna ettevõtetele panustab oma aja ja oskustega ka tarkvaraettevõte Namespace, mille esindajad Lenno Nagel ja Madis Väin leiavad, et algatus adresseerib Eesti ühiskonnas olulist probleemi ning on kantud väärtustest, mis neile südamelähedased on. „Olulist rolli mängis algatuse eestkõneleja ja käivitaja Kristjan Peäskega ühte ruumi sattumine, kelle tugev missioonitunne, värske lähenemine ja ambitsioon meid kannustas oma panusega liituma,“ kirjeldas Nagel.Kuidas saavad Eesti ettevõtted aidata toidupuudust vähendada?Tiik toob välja, et nii ettevõtetel kui ka üksikisikutel on võimalus oma tarbimisharjumused üle vaadata ning nii oma toidukordasid kui ka oste paremini planeerida. „Igaühel on võimalik kaaluda annetamist omale sobilike vahenditega - annetada kaupasid, rahalisi vahendeid või oma vaba aega ja energiat,“ sõnas ta.„Nordic Cateringis algab kogu protsess menüü pakkumise koostamisest. Rõõm on näha, et läbi aastate on ka klientide teadlikkus seoses toiduraiskamisega tõusnud ja aina enam mõeldakse selle peale, et toitu sündmustele ülearu ei tellitaks,“ kirjeldas Tiik.FruitXpressi esindaja sõnul algab kõik rohujuure tasandilt. „Tihti jääb nii jaekettidest ja hulgiladudest järgi toitu, mis on veel tarbimiskõlbulik. Ehkki selle toidu suunamine abivajajateni vajab ettevõtetelt veidi süvenemist ja lisaaega, aitab see päästa korraliku toitu. Abivajajad saavad maitsva ja toitva roa lauale ning ettevõtte jäätmete käitlemise tasud vähenevad,“ kirjeldas Saarna. „Suhtumine „ise ei taha ja teistele ka ei anna“, võiks tänases Eestis olla minevikumentaliteet,“ lisas ta.Nagel tõi aga esile vajadust erasektori ja riigi koostööks. „Näeme end kui ettevõtjaid osana suuremast süsteemist. Komplekssete probleemide lahendamiseks nagu laste vaesus ühiskonnas on vaja rohkem riigi, mittetulundusühingute ja erasektori koostööd. Kui riigil endal ei ole piisavalt ressursse, on äärmiselt oluline eemaldada erinevad õiguslikud takistused ja lahendada maksuküsimused, mis võimaldaks mittetulundusühingutel nagu Toidupank oma põhitegevusele keskenduda ja oma energia suunata sinna, kus see kõige rohkem väärtust loob,“ sõnas Namespace’i esindaja.Ka Kuuse sõnul oleks tarvis probleemi lahendamiseks laiemat sekkumist. „Vaja oleks laiemat koosmõtlemist ja avalikku dialoogi. Täna jõuab prügikasti jõuab muljetavaldav kogus toitu. Müts maha Toidupanga ees, kes leiab väga suurele kogusele muidu prügikasti minevale toidule suud ülesse. Kuid sellest probleemist tuleks veel rohkem rääkida ja teadlikkust tõsta, et vähem toitu raisku läheks,“ sõnas ta.Oma panuse annavad ka transpordisektori ettevõtted nagu Hansabuss, kelle jaoks on inimestest hoolimine, inimlik suhtumine ning abistav käitumine ettevõtte väärtuste alustalad ning VEHO AS, kes peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist ja soovi abistada.“Lapsed söönuks” heategevuslik õhtusöök toimub 30. märtsil Kose vallas asuvas Siidrifarmis.
100% heategevuslikul õhtusöögil osalevad Eesti tipprestoranid ja -kokad nagu Lee, Moon, Barbarea ja külalisi võõrustav Siidrifarm. Samuti aitavad Toidupangal missiooni täita oma aja, ametioskuste ja hea tahtega Prike, Nordic Catering, Fruitxpress, Veho, Optimist, Ellington, In Deco.
Kogu piletitulu suunatakse 100% Toidupanga toetuseks, et ehitada valmis supiköök. Kõik sündmusesse panustajad teevad seda heategevusena. Lisainfo ja piletid: lapsedsoonuks.ee
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Novaturas jõudis kasumisse tagasi
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Raadiohommikus: Võrumaa, Rootsi ja kaugemadki kohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis tuleb juttu immigratsioonipoliitikast, Nursipalust ja Rootsist.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis tuleb juttu immigratsioonipoliitikast, Nursipalust ja Rootsist.
Raadiohommikus võite teeninud õnnelikud ettevõtjad
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äsja asutatud ja Rakveres suure hanke võitnud teedeehitusfirma osanikuga, Baltimaade ainsa kahe Michelini tärni restorani omanikuga ja ehitusfirma juhiga.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äsja asutatud ja Rakveres suure hanke võitnud teedeehitusfirma osanikuga, Baltimaade ainsa kahe Michelini tärni restorani omanikuga ja ehitusfirma juhiga.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi