Innovatsioon tubakavaldkonnas tähendab stigmade murdmist

Tammist räägib, et seitse aastat tagasi võttis Philip Morris vastu kindla otsuse sigarettidelt ära liikuda ning sisuliselt on tänasel päeval ettevõtte puhul tegemist tehnoloogiaettevõttega, kus töötatakse igapäevaselt selle nimel, et leida sigarettidele vähemkahjulikke alternatiive. „Philip Morris ütles esimesena suitsuvaba tuleviku visiooni välja ja selles suunas me ka liigume. Meie jaoks on üks sõnum alati kindel: kui sa suitsetad, lõpeta ära, sest see on väga kahjulik ja halb. Kui sa lõpetada ei suuda, siis leia endale parem alternatiiv, millel on ka teaduslik taust,“ selgitab Tammist.

Maailmas on hetkel kaheksa miljardit suitsetajat ning tubakas on inimkonnaga kaasas käinud aastatuhandeid. Tarbijakäitumise muutmine on ka Philip Morrise sõnul üks ütlemata raske väljakutse. „Kahjuks ei ole tarbijate käitumist nii lihtne muuta, et lihtsalt palud lõpetada ning seda nad teevad. Nikotiin oma olemuselt on sõltuvust tekitav aine, aga teine asi, mida suitsetajad ise välja toovad, peitub suitsetamise rituaalsuses. Kuidas siis pakkuda suitsetajale paremat alternatiivi, kui nende soov on rituaali mõttes midagi sarnast kogeda? Praegu me saame öelda, et me oleme välja töötanud kuumutatava tubakatoote, mis seda alternatiivi pakub. Küll aga on vaja leida viise, kuidas teadlikkus sellest tootest viia suitsetajateni selliselt, et see ei muutuks atraktiivseks ka noortele või teistele mittesuitsetajatele,“ räägib Pulk.

Nii Pulk kui Tammist tõdevad, et tubakaga seonduv on ja peab jääma väga reguleeritud valdkonnaks. Maailmast on mitmeid näiteid, kus ollakse ühiskonnana juba üsna kaugel sigarettidest. „Näiteks Rootsis on Euroopa madalaim suitsetamismäär, umbes 5%. See on sellepärast, et neil on juba pikka aega olnud kättesaadavad erinevad suitsuvabad tooted. Samamoodi on Inglismaa väga jõuliselt suitsetamismäärasid vähendanud, kus ka arstid, perearstid ja muud tugisüsteemid annavad suitsetajale nõu, kuidas leida vähem kahjulik alternatiiv,“ selgitab Pulk. Sellest saab järeldada, et toimiv võrgustik, mis informeerib suitsetamise kahjulikkusest ning suunab suitsetajaid erinevate suitsuvabade võimaluste juurde, on ülioluline, et ka Eesti ühel hetkel oma suitsetamismääraga jõuaks Rootsile sarnaselt 4% juurde.

Tubakafirmadega kaasneb mitmeid stigmasid ning ka eetikaküsimus, seda eriti kui otsustatakse karjääri kasuks selle valdkonna ettevõttes. Tammist toob välja, et aja jooksul, mis tema on Philip Morrises töötanud, on ettevõte alati väga läbipaistev olnud seoses sigarettide kahjulikkusega ning hiljem on töötatud selle nimel, et vähemkahjulikke võimalusi pakkuda. „Võib öelda, et alates ajast kui me 2016. aastal suitsuvaba tuleviku välja ütlesime, olen endale kolleegideks sadu kui mitte tuhandeid teadlasi, professoreid, toksikolooge ja farmatseute saanud, kes teevad teaduspõhist tööd ja arendavad teaduspõhist toodet. Kui varem oli Philip Morris piltlikult selline suur elevant, kus kõik oli väga ettenähtav, siis nüüd näeme end pigem startupiliku ettevõttena, kes pidevalt katsetab selle nii öelda elevandiga erinevaid võimalusi, kuidas ta töötab tehnoloogiliselt, kuidas teha jaemüüki, kui me varasemalt tegime hulgimüüki. Suitsuvaba tuleviku visioon on meid ka ettevõttena väga palju edasi viinud,“ jagab Tammist.

Pulk lisab, et ta liitus Philip Morrisega neli aastat tagasi ning ka rahvusvaheliste kolleegidega rääkides tuleb tihti jutuks, miks selle ettevõttega liituti. „Kõik pärast 2016. aastat liitunud kolleegid räägivad sama lugu: keegi ei uskunud, et nii lihtsalt ongi, et Philip Morris enam sigarette ei tooda. Minul oli sama mõte, aga otsustasin, et väljakutse tundub vinge, tööd on palju ja lähen vaatan natuke aega, kuidas on ning kui polegi see, mis nad väljapoole kommunikeerivad, tulen ära.“

Pärast nelja aastat on Pulk endiselt Philip Morrises ning ühe aspektina toob välja, et kriitika on selles ettevõttes äärmiselt teretulnud. „Kui tundub, et miski ei ole piisavalt hea või saaks veel paremini teha, siis tehaksegi veel uuringuid, veel teste. Peame ka arvestama, et Philip Morris on olnud tubakaettevõte peaaegu terve sajandi ja kui nüüd kümme aastat on midagi innovaatilist ja uut tehtud, siis see stigma murdmine võtabki aega.“ Pulk lisab, et kui uutel inimestel võimaldatakse küsida küsimusi, olla kriitiline ja kõike kahtluse alla seada, siis lõpuks eelarvamused murduvaki ning nähakse, et tehakse hingega asja.

Kuigi värbamisel on ette tulnud olukordi, kus inimesed on jätnud ettevõttega liitumata vaid sellepärast, et tegemist on tubakatooteid müüva firmaga, siis selle kohta tõdeb Tammist, et üldjuhul pole need inimesed käinud intervjuul või teinud absoluutselt oma kodutööd ettevõtte kohta. „Inimesed tõesti ei suuda uskuda, et sigaretid lähevad ära ning me liigume suitsuvabade toodete poole, mis on tehnoloogilised ja teaduspõhised. Näiteks kommunikatsiooniinimese positsioon Philip Morrises võib praegu tähendada hoopis teaduskommunikatsiooni. Aga need, kes käivad vestlusel, suhtlevad meiega, saavad aru ja näevad ka, et meie eesmärk on tõesti panustada inimeste tervemasse tulevikku. Need talendid, kes tahavad osa sellest innovatsioonist olla ja kes seda mõistavad, on meil väga oodatud ja hoitud,“ kinnitab Tammist.

Ühe Philip Morrises töötamise eelisena toovad Tammist ja Pulk välja ka asjaolu, et tegemist on suurkorporatsiooniga ning karjääri tegemise võimalused on pea lõputud, olgu see liikumine siis horisontaalne või vertikaalne. Samuti muudab tööpäevad põnevaks suurkorporatsiooniga kaasnev kirju seltskond. „Globaalselt sa sisened nagu sellisesse suurde potti, mis keeb ja kus inimesed sagivad ja liiguvad. Asjad muutuvad kiiresti, pidevalt otsitakse uusi kompetentse ning andekaid töötajaid, et ühekoos paremat tulevikku arendada.“