Tänavuse Palga TOPi tippu jõudsid nii IT-sektori esindajad kui ka hulka tippjuhte hõlmavad valdusfirmad. Mitmes firmas ulatus keskmine töötasu üle 10 000 euro.
Kui varasematel aastatel võttis Äripäev edetabeli koostamisel aluseks sisuliselt üle aasta vanad palgaandmed, siis sel korral tegime ajakohasema valiku maksu- ja tolliameti andmetega – samade andmetega, mida ettevõtjad ise on riigile edastanud.
Tabelisse hüpates võib mõni üllatuda, kui näeb eesotsas näiteks suure töötajaskonnaga ettevõtteid: ega siis ometi saa sajad või ka tuhanded inimesed nii kõrget palka? Tähelepanelikult äriühingu nime vaadates ja samal ajal töötajate arvu nähes on võimalik tuvastada, et mitmel puhul on tegu emafirma või grupi teiste firmade omanikfirmaga, kus sisuliselt on näha ettevõtte juhtivtöötajate tasud.
Oma mõju tasude kujunemisel on ka preemiatel ja koondamishüvitistel, seega tasub numbreid vaadates mõelda, mis peitub nende taga.
Kuna aastaid on Eesti keskmist palka vedanud infotehnoloogiaettevõtted, siis uurisime ka selle valdkonna liidritelt, mis trendid liiguvad. Tuleb välja, et ka seal tuleb nüüd auru välja lasta – raske aeg majanduses ulatub kaugele. Lähemalt saab lugeda artiklist "IT- ja idufirmade palgaralli põrkus päriseluga".
Järgnevas Palga TOPis toome esile 1000 Eesti parima töötasu maksjat.
Keeruline aeg majanduses on rappinud ka palgarallit vedanud tehnoloogiasektorit ja tulemus on firmati erinev: kui osa koondab ja vaeb hoolikalt palgaraha, siis teised võivad endises tempos edasi värvata ja palka tõsta.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.