Eesti viljasaak sihib rekordit, kuid hind võib kukkuda

Kevadel oodati rekordsaaki, kuid sügisel tuli põllumeestel pettuda – tänavune saagikus jäi alla prognooside ning hinnadki on mullusest ligi veerandi võrra madalamad.

Põllumeeste hinnangul tuleb tänavune viljasaak küll mullusest parem, kuid midagi erilist nad viljalõikuselt ei oota.

Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra eelmisest aastast vähem, selgub täna avaldatud maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.