Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16% ning import 10%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puit ja puittoodete vedu.

Jaapanis õnnestumiseks tuleb tunda kohalikku keelt ja kultuuri ja unustada mõte, et odava kaubaga õnnestub seal läbi lüüa.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel veebruaris võrreldes jaanuariga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,1%.

Möödunud aasta lõpus paranes mõnevõrra üldine majandusaktiivsus rahvusvahelistel kaubaturgudel, ent välisnõudlus oli endiselt madalseisus, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell keskpanga blogipostituses. Sellele vaatamata suutsid Eesti ettevõtted neljandas kvartalis püsida suhteliselt konkurentsivõimelised ja Eesti väliskaubanduskäive kasvas 11%.

Kommenteerisime Äripäeva Raadio hommikuprogrammis verivärskeid väliskaubanduse andmed. Saame teada, mis juhtus koroona aastal ekspordi ja impordiga. Stuudios jagas selgitusi statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura. Aasta alguse väliskaubanduse langus asendus aasta lõpuks kiire kasvuga - eksport kasvas detsembris veerandi võrra.

Koroonapandeemia Eesti kaubaekspordis suuri muutusi ei toonud, kuid import kukkus 6 protsenti.

Ettevõtjad kogesid välisturgudel läinud aastal suurenevat protektsionismi, aga Põhjamaades partnereid õnneks kergekäeliselt välja ei vahetata, kui kord on juba usaldus tekkinud, leiab puitmajatootja Nordic Houses KT OÜ juht Argo Saul.

Täna värskeks väliskaubandus- ja IT-ministriks välja kuulutatud Andres Sutt rääkis intervjuus, et ministri nimesse võiks sisuliselt lisada ka kolmanda sõna ehk ettevõtluse. Kõige tähtsam on tema sõnul taas kriisiabi rahakraanid lahti keerata ning pikemas perspektiivis, et investorid oskaksid maailmakaardil Eesti üles leida. Võrreldes varasemaga saab olema kõige suurem erisus aga avatuses.

Kaupade eksport suurenes 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega, selgub statistikaameti andmetest.

Täna jõudsid Euroopa Liit ja Suurbritannia esindajad kaubandusleppeni, mis hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist.

Londoni ja Brüsseli vahel peetavad Brexiti-järgse kaubandusleppe läbirääkimised peavad jõudma sel reedel lõpp-punkti, kuid pooled pole endiselt leidnud kompromissi kolmes põhipunktis, mis on viimased kaks aastat laual olnud, kuid vajavad lahendamist reedeks.

Sügisese koroonalaine tulemusena on eksportturgudel peagi oodata uusi makseraskusi, teatas KredEx Krediidikindlustus.

Teenuste ekspordi hoogne kasv aitas ka juulis hoida Eesti kauba- ja teenustekaubanduse bilansi plussis.