• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estkompexim võtab rendile rannasalongi

    Estkompeximi Pärnu filiaali direktor Heiki Preimann lausus, et kultuurikeskust püütakse kasutada kommertsalustel, selleks hakatakse korraldama kord kuus firmade reklaamiüritusi, samuti balle jms. «Et tulla omadega välja, peaks talvel olema keskuse ühe kuu käive vähemalt 350 000 krooni,» ütles ta.
    Pärnu rannasalongis on pinda üle 1800 ruutmeetri ja hoone halduskulud on Pärnu linnavaraameti juhataja Liivi Vaidla sõnul ligi 100 000 krooni aastas. Ta ütles, et investeeringute suuruse kohta uuele rentnikule erilisi tingimusi ei seatud. Mõne hoones tehtava pisiparanduse tõttu on Estkompexim kuni 1. maini 1996 rendist vabastatud.
    Heiki Preimann lausus, et ligi poole miljoni krooni ulatuses investeerib Estkompexim keskküttesüsteemi väljaehitamisse ning köögisisustusse. Mingeid ümberehitusi Estkompeximil esialgu plaanis ei ole. Esmalt püütakse rannasalong tööle panna ja tulevikus rendilepingut pikendada.
    1. maist kuni 1. septembrini maksab Estkompexim ruumide renti kümme krooni ruutmeetri eest kuus, 1. septembrist kuni 1. maini seitse ja kinoruumide eest kolm krooni ruutmeetri eest.
    Endine Pärnu rannasalongi rentnik firma Brastel on linnale võlgu üle poole miljoni krooni. Brasteliga katkestas linn rendilepingu paar kuud tagasi.
    Liivi Vaidla märkis, et linnavalitsus ei pidanud õigeks jätta võlga uue rentniku kaela. «Ainus võimalus on võlg kätte saada pankroti teel,» tõdes ta.
    Peale Estkompeximi osales Pärnu rannasalongi rendikonkursil veel üks Eesti firma, kes soovis seal rajada jääballeti. Pakkumus tunnistati ebaotstarbekaks ning firmat ei nõustunud Vaidla ilma kokkuleppeta nimetama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.