Neli kuud palgata olnud RASi Dvigatel peaaegu 2000 töölise lootus lõpetada oma ebamäärane seisukord ettevõttele uue omaniku leidmisega ei läinud vähemalt esialgu täide. Dvigateli erastamise liiva jooksmisel süüdistavad ostupakkumuse teinud osapooled -- Mainor ja AS Wam & Son -- teineteist. Kui Äripäev septembri lõpus avaldas kiitust kohalikele rahastajatele ühise projekti nimel koondumise puhul, siis täna tuleb oma sõnad tagasi võtta ja nentida, et Mainori plaan saada endale suur osa ettevõtte aktsiakapitalist ilma projekti finantseerimata ei läinud läbi.

Äripäeva käsutuses oleva dokumentatsiooni põhjal võib väita, et raskused vajalike pangagarantiide ja finantseeringute saamisel tekkisid just Mainoril, mistõttu viimase loodav kummalise 110% aktsiakapitaliga riiulifirma juurde moodustatav konsortsium, kuhu plaanide kohaselt pidid hiljem lülituma veel Ühispank, Hansapank, PEP, Odense Lindo, ABB, samuti Saksa firma Logit Gesellschaft für Logistik und Technik GmbH jt, hakkas sisuliselt lagunema enne tema moodustamist.

Veel 26. oktoobril kohustus viie miljoni kroonise aktsiakapitaliga Wam & Son maksma erastamisagentuurile esimesed neli miljonit, esitama 11,5 miljoni kroonise garantii ning organiseerima Dvigatelile krediiti kümne miljoni krooni eest. Mainor sellega ei nõustunud, kuna see oleks tähendanud nende osa vähenemist 24 protsendile. Wam & Son oli oma sõnade kohaselt selleks ajaks ka kokku leppinud Tallinna Pangaga, et viimane eraldaks Mainorile kümne miljoni kroonise garantiikirja.

Praeguseks on osapooled lootusetult riius, kummagi põhjendused projekti ebaõnnestumise kohta erinevad kardinaalselt. Ilmselt on omajagu õigust siiski ka suhteliselt kõrvalseisval asjaosalisel, Eesti Gaasi peadirektoril Aarne Saarel, kelle sõnul tõlgendavad Mainor ja Wam & Son oma 6. augustil sõlmitud kokkulepet erastamispakkumuse ühendamiseks erinevalt. Tahes-tahtmata peab au andma Ülo Pärnitsale, kel õnnestus ühe mütsi alla saada mitu Dvigateli ostmiseks eraldi pakkumuse teinud firmat -- Wam & Son ning ka Eesti Talleks.

Viimase juhile Andres Sarrile pidi Pärnits küll lubama koha erastatud ettevõtte seitsmeliikmelises juhatuses, kuid sai vastutasuks lubaduse, et Talleks ei esita iseseisvat pakkumust. Tõenäoliselt oleks ka Wam & Son pidanud siiski kellegagi ühinema, kuid kaalukausi langemine Mainori kasuks oli tingitud eelkõige Wam & Soni juhatuse aseesimehe Ardo Kamratovi soojadest suhetest Pärnitsaga, mis tänaseks arvatavasti küll juba jahtunud.

Dvigateli juhtkonda ühendavale ASile Dvital, eesotsas direktori Vladimir Galkini ja Ants Pilvinguga, kes oleksid mõlemad saanud 2% aktsiatest, pakuti 23% osalust, mis nende panust arvestades tundub olevat ületähtsustatud, isegi kui arvestada, et tänu neile oleks erastamisprotsessi õnnestunud ehk kaasata ka sellised firmad nagu B+S Maschinen ja Baltic Cresko Investment.

Wam & Soni ning Talleksi eile õhtul küpsenud otsus anda Mainor siiski lepingutingimuste täitmata jätmise eest kohtusse on nende seisukohast loogiline samm, mis ehk Dvigatelile suuremt kahju ei tekita, kuna erastamisprotsess sellega ei pidurdu. Ei esitata ju hagi mitte erastamistulemuse ja erastamisagentuuri, vaid ühe erastamises osaleja vastu.