9 november 1995

Miljonid ootavad Tallinna linnavalitsuse otsust

Eesti Energia ja Tallinna linnavalitsuse ühisfirma pidi olema loodud juba 1. juuliks. Eesti Energia haldusnõukogu esimehe Arvo Niitenbergi sõnul läheb ühisfirma loomine vaevaliselt, sest munitsipaalvõimudel pole suurt huvi firma loomise vastu. «Ma olen aga veendunud, et need firmad saab lõpuks loodud,» on Niitenberg kindel.

Eesti Energia peainseneri asetäitja Rein Talumaa räägib, et ühise aktsiaseltsi moodustamine on Tallinna linnas seiskunud sellepärast, et linn ei ole võtnud vastu lõplikku seisukohta, kas aktsiaselts moodustatakse praeguse aktsiakapitali suhte põhjal või soovib linn oma osaluse suurendamiseks osa riigivara munitsipaliseerida. Kui ühisfirma moodustatakse praeguse aktsiakapitali suhte põhjal, siis hakkaks 78% aktsiatest kuuluma Eesti Energiale ja 22% linnale.

«Eesti Energia on nõus moodustama Tallinna linnaga ühisfirma, kusjuures mingeid omapoolseid tingimusi ei kavatse me oma osaluse kohta esitada,» lausub Talumaa.

Tema sõnul sõltub ühisfirma loomine praegu ainult Tallinna linnast. «Pärast seda, kui linn on otsuse langetanud, saab ka ühisfirma loomisega alustada,» ütleb Talumaa.

Ta lisab, et kui Tallinna linn soovib ja valitsus seda aktsepteerib, siis võib Eesti Energia kogu soojusmajanduse Tallinna linna hoolde anda. «Arvatavasti oleks see aga praegu munitsipaalile üle jõu käiv ülesanne,» märgib ta.

Tallinna abilinnapea Tõnis Kulli sõnul käib Eesti Energiaga ühisfirma loomisel peamine vaidlus selle üle, mis saab Tallinna Soojusvõrgu võlast Eesti Energiale. Praegu on võla suurus umbes 30 miljonit krooni. «Volikogu on teinud linnavalitsusele ülesandeks võtta läbirääkimistel lähtepunktiks võla kustutamine, aga see ei lähe arvatavasti riigikogus läbi,» räägib Kull. Ta peab võimalikumaks teist varianti, mis näeb ette võla tasumiseks pikaajalise graafiku koostamise.

Loodavas aktsiaseltsis Tallinna linna võimaliku osaluse suurust kommenteerides ütleb Kull, et maksimumvariant on 100% ja miinimumvariant 51%.

Eesti Energia haldusnõukogu liikme Märt Mõtuse kinnitusel on Tallinna linnavalitsus saatnud majandusministeeriumile ja Eesti Energiale kirja, milles teatatakse, et linnavõimud on ühisfirma loomisega nõus tingimusel, et praegused soojavõlad ei läheks üle ühisfirmale, vaid jääksid Eesti Energiale. Eesti Energia haldusnõukogu sellist lahendust ei poolda.

Rein Talumaa ütleb, et Eesti Energia ei saa võtta soojavõlga enda kanda, sest vastasel juhul peaksid võla katma elektrienergia tarbijad. «Soojatarbijate subsideerimist elektritarbijate arvel ei tohiks aga lubada, sest see ei oleks elektritarbijate suhtes aus,» lisab ta.

«Pärast ühisfirma loomist peaks kehtima selline skeem, et loodud ühisfirma võtab soojavõlad üle ja sõlmib Eesti Energiaga nende võlgade tasumise kohta lepingu koos maksegraafikuga,» on Talumaa seisukoht.

Lisaks Tallinnale varustab Eesti Energia soojusenergiaga ka Jõhvit, Kohtla-Järvet ja Narvat, kus sarnaselt Tallinnaga on kavas luua kaks ühisfirmat, mis hakkaksid nimetatud linnades tegelema soojatootmise, -jaotamise ja -transpordiga.

Üks firma loodaks Narva ja teine Kohtla-Järvele. Viimane hakkaks peale Kohtla-Järve tegelema ka Jõhvi soojamajandusega. Kohtla-Järve linnamajanduse juhataja Aksel Erss räägib, et seal võib munitsipaalvõimude ja Eesti Energia ühisfirma loomine saada võimalikuks väga kiiresti, sest põhimõtteline nõusolek on olemas ja äriplaanid uue ettevõtte jaoks tellitud.

«Nüüd sõltub kõik erastamisagentuurist ja majandusministeeriumist, kui kiiresti nad suudavad Kohtla-Järve linnavolikogu taotlusele munitsipaliseerimise kohta reageerida ja sellekohased aktid vormistada,» lausub Erss.

Ersi sõnul soovib Kohtla-Järve linnavalitsus loodavas ühisfirmas linnale 50% suurust osalust, teine pool aktsiatest hakkaks kuuluma Eesti Energiale.

«Eesti Energia haldusnõukogu suhtub sellesse varianti positiivselt ja on sellist ettepanekut aktsepteerinud,» teab Erss öelda.

Narva linn soovib Eesti Energiaga loodavas ühisfirmas samuti 50% suurust osalust ja valmistab praegu ette riigivara munitsipaliseerimise taotlust.

Ühisfirmade loomine on esimene etapp Eesti soojusmajanduse restruktureerimisel. Hiljem võib aktsiate emiteerimise või aktsiakapitali laiendamise teel loodavasse ühisfirmasse kaasata ka välisinvesteerijaid. «Kas väliskapitali kaasatakse ja kuidas see toimub, sõltub aga valitsuse poliitikast,» lausub Rein Talumaa.

Soojusvarustuse süsteemid on loomulik monopol ja see omapära tingib Talumaa sõnul vajaduse leida optimaalsemaid organisatsioonilisi töö- ning omandivorme, et tõsta soojusvarustuse efektiivsust ja teha see tarbijale vastuvõetavamaks nii hinna kui teenuste kvaliteedi poolest.

«See, millist mõju avaldab soojusvarustuse restruktureerimine soojahinnale, sõltub igast linnast eraldi,» lausub Talumaa. «Esialgu omandivormi muutus soojahinda ei mõjuta, aga tulevikus aitab see kindlasti hinnatõusu pidurdada,» on Talumaa veendunud.

Eesti Energia küttetranspordi talituse juhataja Rudolf Puks on seisukohal, et ühisfirmade loomise tulemusena võib soojahind kallineda. Ta kinnitab, et Eesti Energia katlamajades toodetav soojus on praegu kõige odavam. Puksi sõnul võib talvel soojahind tõusta Tallinna Soojusvõrgu klientidel, sest Tallinna Soojusvõrgul pole käibevahendeid ja ettevõte töötab praegu kahjumiga.

«Tallinna Soojusvõrgu puhul on kõige hullem see, et ettevõtte tulevik on praegu ebamäärane ja sellepärast ei anna pangad ettevõttele laenu, sest ei ole selge, kes laenu garanteerib,» räägib Puks.

Ebamäärane tulevik tingib aga selle, et soojusmajandusse ei ole võimalik teha vajalikke investeeringuid.

Hetkel kuum