Usaldusväärsetel andmetel laekus, vaatamata välisinvestorite suurele huvile ettevõtte vastu, Esteli erastamiseks vaid üks konkurentsivõimeline pakkumus. Selle esitas TTK Elektrotehnika endine rendikollektiiv AS Estel Plus. Välisinvestorite huvi languse põhjuseks võib pidada Esteli ülikeerulist majandusseisu. «Ei oska selgitada, miks pakkumusi vähe oli,» jäi Esteli peadirektor Toomas Kleesment napisõnaliseks.
Mitteametlikel andmetel ei ületa Estel Plusi pakkumus koos investeeringute ja ülevõetavate võlgadega 40 miljonit krooni. Erastamisagentuuri nõukogu 18. oktoobri otsus esitada valitsusele taotlus kustutada Esteli võla viivised, ei lahendaks ettevõtte probleeme, sest ainus potentsiaalne erastaja on nõus tasuma võlgu ainult ligi kaheksa miljoni krooni ulatuses.
«Oleme esitanud majandusministeeriumile palve kustutada võlad, mis ei ole tekkinud ettevõtte majandustegevuse tagajärjel,» rääkis Toomas Kleesment. «Tegemist on nende TTK Elektrotehnika võlgade ja viivistega, mis majandusministri käskkirjaga kanti RASi Estel bilanssi.»
TTK Elektrotehnika 1992. aastast pärit võlad on mõjutanud oluliselt eelmisel aastal Elektrotehnika baasil moodustatud Esteli majandusseisu.
Kui Esteli tegevjuhtkonnale antaks võimalus, ei tunnistaks nad Esteli käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu võlgu, mis on pärit 1992. aastast, ütles Kleesment. Kleesment vaidlustab ka ettevõtte sotsiaalmaksuvõla.
«Oleme maksnud üle nelja miljoni krooni vallandustoetusi, mis on samas suurusjärgus sotsiaalmaksu võlaga,» lausus Kleesment. «Mujal maailmas kannab need kulud sotsiaalsfäär. Järgi jääks ligi kaheksa miljonit krooni haigekassa ja üksikisiku tulumaksu võlga, mida me oleks nõus tasuma.»
Majandusministeeriumi spetsialistide sõnul on ainus Esteli erastamise võimalus enamiku võlgade kustutamine.
Sellekohase ettepaneku peaks Andres Lipstok tõenäoliselt lähiajal esitama erastamisagentuuri nõukogule. Toomas Kleesmendi hinnangul võiks Esteli aastane turumaht Eestis olla ligi 20 miljonit krooni, millele lisanduksid välistellimused. 1995. aasta käibeks prognoosib Estel 30 miljonit krooni.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.