Tsemenditehas tahab lõhkuda ühe monopoli

Owreni sõnul käib töö selles suunas, et realiseerida mõlemad ideed. Ta on seisukohal, et esialgu võiks põlevkivi kaevandada ainult Aidu karjääris, kuid hiljem peaks see jätkuma Sondas. Tsemenditehase huvi põlevkivi kaevandamise vastu on tingitud sellest, et elektri ja põlevkivi osa tsemendi hinnas on kokku 45%. Aastas kasutab Kunda tehas 400 000--500 000 tonni põlevkivi.

«Tsemenditehase monopoli annab likvideerida sellega, et Eestis ehitatakse teine tehas,» lausub Kunda-Nordic Tsemendi ekspordidirektor Aarne Rae. «Eesti Põlevkivi monopoli saab lõhkuda aga tükeldamise teel,» põhjendab ta kava anda Aidu karjäär RASi Kiviter ja RASi Kunda Tehased haldusse.

Aidu karjääri lahutamine Eesti Põlevkivist ei tähenda Jan Owreni sõnul seda, et Kunda-Nordic Tsement loobub ideest rajada Sondas uus põlevkivikarjäär. Kohaliku omavalitsuse vastuseisust tingituna ei ole aga keskkonnaministeerium andnud firmale luba alustada seal geoloogilisi uuringuid.

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna peaspetsialist Evald Mustjõgi lausub, et ministeerium ei saa firmale enne uurimisluba anda, kui tsemenditehas pole vallaga uurimistööde suhtes kokkuleppele jõudnud. Sonda vallavanem Rein Kask teatab, et Kunda-Nordic Tsemendile loa andmise kohta on tehtud rahvaküsitlus ja peetud valla volikogu istung. Kummalgi juhul on loa andmisse suhtutud eitavalt, lausub ta.

Kask räägib, et ka Ida-Virumaa maavanema Rein Aidami juures on kõigi asjaosaliste osavõtul peetud üks nõupidamine, aga sealgi jäi loa andmine lahtiseks. «Kuna tsemenditehas pole selles küsimuses valla poole rohkem pöördunud, siis arvasime, et asi on jäänud seisma,» ütleb Kask.

Kunda-Nordic Tsement loodi kolm ja pool aastat tagasi Eesti riigi ja Atlas-Nordic Cement Ltd Oy ühisfirmana, mille aktsiatest kuulus 65% riigile ja 35% Atlas-Nordic Cemendile. Ühisfirma asutamine tõi endaga kaasa esimese Eesti tööstust puudutanud rahvusvahelise skandaali, sest kohalikud eksperdid pidasid USA firma Atlas Cement esitatud lepinguprojekti liiga segaseks ja Eestile vastuvõetamatuks. Veidi hiljem esitasid oma pakkumuse Soome firmad. See omakorda ei meeldinud jänkidele. Nii loodi Kunda-Nordic Tsement Ameerika ja Skandinaavia firmade kompromissina.

Investeeringute vajadusest tingituna laiendati eelmise aasta juunis Kunda-Nordic Tsemendi omanikeringi. Praegu kuulub firmast riigile 49,9%, Atlas-Nordic Cemendile 30,3%, maailmapangale IFC kaudu 10,5%, Põhjamaade keskkonna finantseerimise korporatsioonile (NEFCO) 5,3% ja Soome tööstusliku koostöö fondile (Finnfund) 4% aktsiatest. Aarne Rae lausub, et aktsiakapitali laiendamise teel sai firma juurde investeeringuteks vajaliku summa. Praegu on Kunda-Nordic Tsemendi aktsiakapital 447 miljonit krooni.

Jan Owreni sõnul koostati pärast ühisfirma loomist investeerimisprogramm, mille järgi ulatuvad tsemenditehasesse tehtavad investeeringud lähiaastatel kokku 600 miljoni kroonini. Tänavu septembriks oli sellest summast kasutatud juba 70%.

Esimene suurem investeering, 116 miljonit krooni, läks uue Kunda sadama ehitamiseks. «Käesoleval aastal peaks Kunda sadama kaudu transporditama üle poole miljoni tonni kaupa,» prognoosib Owren. Ta lisab, et sadamat kasutavad lisaks tsemenditehasele ka teised firmad.

Sadamat oli firmale hädasti vaja, sest umbes 80% tsemenditehase toodangust läheb ekspordiks. «Selliste arvude juures oleks ettevõttel ilma sadamata olnud võimatu tegevust jätkata,» on Aarne Rae veendunud.

Pärast sadama valmimist on Kunda-Nordic Tsement suunanud investeeringud keskkonnakaitsele. «Peamine eesmärk on järgmise aasta lõpuks tolm Kundast ära saada,» ütleb Owren.

Tsemenditehase prognoosi kohaselt on 1995. aastal tehase korstnatest välja paisatud tolmu hulk 30 000 tonni, 1992 oli see 78 000 tonni. «Eesmärk on 1997. aasta lõpuks alandada eralduva tolmu kogust maksimaalselt kolmele protsendile võrreldes eelnevaga,» lisab Owren. Owreni hinnangul on tsemenditurul tihe konkurents, sest ainuüksi kolmes Balti riigis asuvate tehaste aastane tootmisvõimsus on kokku umbes neli miljonit tonni. Tsemenditehas prognoosib tänavuseks tsemendi ja klinkri toodangumahuks kokku 660 000 tonni.

Aarne Rae lausub, et Baltimaade tsemenditehastest on kõige paremini läinud eestlastel. Kunda tehas toodab praegu 65--70% oma maksimumvõimsusest, Leedus asuv tehas ainult 20% ja Läti tehas umbes 40% oma võimsusest.

«Meie edu on tingitud sellest, et Eesti otsustas kolm ja pool aastat tagasi tuua tsemenditööstusse väliskapitali, millega kaasnesid vajalikud investeeringud ja tehasel oli võimalik areneda. Lätlased tõmbasid oma tehasesse väliskapitali alles käesoleva aasta alguses, Leedu tsemenditehas erastati t?ekkide eest,» räägib Rae.

Jan Owren peab võimalikuks, et Eesti riik müüb tulevikus oma osaluse Kunda-Nordic Tsemendis. «Praegu ei ole seda arutatud, aga ma arvan, et kaugemas perspektiivis ei ole riigil kindlasti huvi olla tsemenditehase suuromanik,» märgib ta. «Kindlasti jätkab Kunda-Nordic Tsement praeguste omanikega kuni viieaastase investeerimisprogrammi lõpuni.»