Tsemenditehas tahab lõhkuda ühe monopoli

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna peaspetsialist Evald Mustjõgi lausub, et ministeerium ei saa firmale enne uurimisluba anda, kui tsemenditehas pole vallaga uurimistööde suhtes kokkuleppele jõudnud. Sonda vallavanem Rein Kask teatab, et Kunda-Nordic Tsemendile loa andmise kohta on tehtud rahvaküsitlus ja peetud valla volikogu istung. Kummalgi juhul on loa andmisse suhtutud eitavalt, lausub ta.

Kask räägib, et ka Ida-Virumaa maavanema Rein Aidami juures on kõigi asjaosaliste osavõtul peetud üks nõupidamine, aga sealgi jäi loa andmine lahtiseks. «Kuna tsemenditehas pole selles küsimuses valla poole rohkem pöördunud, siis arvasime, et asi on jäänud seisma,» ütleb Kask.

Kunda-Nordic Tsement loodi kolm ja pool aastat tagasi Eesti riigi ja Atlas-Nordic Cement Ltd Oy ühisfirmana, mille aktsiatest kuulus 65% riigile ja 35% Atlas-Nordic Cemendile. Ühisfirma asutamine tõi endaga kaasa esimese Eesti tööstust puudutanud rahvusvahelise skandaali, sest kohalikud eksperdid pidasid USA firma Atlas Cement esitatud lepinguprojekti liiga segaseks ja Eestile vastuvõetamatuks. Veidi hiljem esitasid oma pakkumuse Soome firmad. See omakorda ei meeldinud jänkidele. Nii loodi Kunda-Nordic Tsement Ameerika ja Skandinaavia firmade kompromissina.

Investeeringute vajadusest tingituna laiendati eelmise aasta juunis Kunda-Nordic Tsemendi omanikeringi. Praegu kuulub firmast riigile 49,9%, Atlas-Nordic Cemendile 30,3%, maailmapangale IFC kaudu 10,5%, Põhjamaade keskkonna finantseerimise korporatsioonile (NEFCO) 5,3% ja Soome tööstusliku koostöö fondile (Finnfund) 4% aktsiatest. Aarne Rae lausub, et aktsiakapitali laiendamise teel sai firma juurde investeeringuteks vajaliku summa. Praegu on Kunda-Nordic Tsemendi aktsiakapital 447 miljonit krooni.

Jan Owreni sõnul koostati pärast ühisfirma loomist investeerimisprogramm, mille järgi ulatuvad tsemenditehasesse tehtavad investeeringud lähiaastatel kokku 600 miljoni kroonini. Tänavu septembriks oli sellest summast kasutatud juba 70%.

Esimene suurem investeering, 116 miljonit krooni, läks uue Kunda sadama ehitamiseks. «Käesoleval aastal peaks Kunda sadama kaudu transporditama üle poole miljoni tonni kaupa,» prognoosib Owren. Ta lisab, et sadamat kasutavad lisaks tsemenditehasele ka teised firmad.

Sadamat oli firmale hädasti vaja, sest umbes 80% tsemenditehase toodangust läheb ekspordiks. «Selliste arvude juures oleks ettevõttel ilma sadamata olnud võimatu tegevust jätkata,» on Aarne Rae veendunud.

Pärast sadama valmimist on Kunda-Nordic Tsement suunanud investeeringud keskkonnakaitsele. «Peamine eesmärk on järgmise aasta lõpuks tolm Kundast ära saada,» ütleb Owren.