23 november 1995

Võlg on alati võõra oma

Panga aktsionäride ja klientide huvides teeb korralik pank kõik temast oleneva, et väljaantud laenud kindlasti koos intressidega tagasi tuleksid. See on aksioom. Kui Viljandi puiduettevõte Figaro sattus ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu makseraskustesse, siis kasutas Ühispank seadustest tulenevaid võimalusi väljalaenatud raha tagasisaamiseks.

Läbirääkimistel Figaro omanike ja panga esindajate vahel jõuti kokkuleppele, mille tulemusena Figaro omanikud müüsid oma aktsiad ASile Tarvent. Kooskõlastatult kõigi osapoolte vahel valiti Figarole ka uus juhatus. Nimetatud kokkulepete ja sellele järgnenud Figaro Puidutööstuse ASi loomise tulemusena saavutati olukord, kus säilitati umbes sada töökohta kohalikele inimestele, mis on sealsele piirkonnale eluliselt tähtis ning said kaitstud panga huvid.

Figarole ja Ühispangale on ajalehed Äripäev ja Sakala sellel nädalal üsna palju leheruumi pühendanud. Ilmunud artiklid on oma sisult ja suunitluselt kaunikesti ühesugused, nii et meil ei olnud vaja kahte eri kommentaari tegema hakata.

Ajakirjanikud on näinud tõsist vaeva, et paberile saada kokkuvõte ühest paljutahulisest majandusloost. Kuna suurtesse ettevõtmistesse tuleb ikka vigu sisse, siis teeksime kõigepealt ühe olulise veaparanduse: aktsiaselts Tarvent ei ole off-shore firma. Mõlemas ajalehes rõhuti oluliselt just sellele ebaõigele faktile ning püüti selgeks teha, et maksuvaba firma kaudu püüdis Ühispank maksude maksmist vältida. Midagi seesugust ei ole toimunud.

AS Figaro sai 1993. aastal Ühispangalt üsna suure laenu oma tootmise laiendamiseks ja moderniseerimiseks. Figaro ei kasutanud saadud laenu nõnda, nagu seda nägi ette pangale esitatud äriplaan. 1994. aasta kevadel katkestas Figaro intresside maksmise. Sama aasta lõpus oli Figaro majanduslik seis üsna halb. Audiitorkontroll tuvastas selgeid raamatupidamisalaseid möödalaskmisi. Seejärel kontrollis firma seisu ka pank. Selgus, et Figaro on ilmsetes makseraskustes ning usaldus firma juhtkonna vastu kadus.

Juba 5. augustil 1994 oli Figarol sotsiaal- ja tulumaksu võlg kasvanud üle 1,2 miljoni krooni. Samuti oli Figaro raamatupidamisest kadunud mitmeid olulisi dokumente. Raamatupidamispuuduste eest karistas neid 1994. aastal Viljandi maksuamet.

Laenu tagasisaamiseks tuli pangal aktiivselt tegutsema hakata. Kuna pankrotist olnuks vähe abi, jõuti panga usalduse kaotanud tollaste omanikega kokkuleppele ja Figaro aktsiad võõrandati. Hiljem moodustati uue meeskonnaga Figaro Puidutööstuse AS, kellega koostöös on tekkinud reaalne võimalus laenu kustutamiseks.

Nii Äripäevas kui ka Sakalas toonitatakse korduvalt, et Ühispank olevat mak-suametit tüssanud maksude maksmata jätmisega. See on täiesti ebakompetentne arusaam, sest Figaro maksuvõlad ei puutu Ühispanka ja Figaro varad olid ning on panditud Ühispangale. Mitteprofessionaalsed arutelud leheveergudel meid eriti ei häiri. Kui seoses Figaroga kirjutatud lehelugusid täie tõsidusega võtta, siis võiks loogiliselt edasi mõeldes jõuda absurdsuseni: finantsraskustes olevate firmade maksuvõlgu tuleb nõudma hakata laenu andnud pankadelt, sest neil ju on raha. Arusaamatu, millistel andmetel põhineb ajakirjanike väide, et Figarol pole varasid. Meie andmetel on Figaro bilansis vara ligi seitsme miljoni krooni väärtuses.

Ühispank korraldas novembri esimesel poolel ulatusliku reklaamikampaania. Kära, mis tekitati seoses Figaroga, võtame me kui reklaamikampaania tasuta jätkamist. Aitäh selle eest!

Mõlemat ajalehte lugedes jäi mulje, et paha pank on liiga teinud Figaro endistele tublidele ja ausatele juhtidele. Kahe Figaro endise aktsionäri ja juhi suhtes on algatatud kohtuasi. Aga see on juba omaette pikk jutt.

Lõpetuseks -- kui panga omanike ja klientide raha on ohus, siis peab iga korralik pank tegema kõik temast oleneva, et seaduslikul teel rahalist kaotust vältida.

Hetkel kuum