• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnevik loob RTV osanikega uue kanali

    EVTV juhatuse esimees Viktor Siilats ütles, et ühinejad ei ole mitte EVTV ega Reklaamitelevisioon (RTV). «Ühineb osa kummagi ettevõtte aktsionäridest,» selgitas ta. «EVTV poolelt on ühineja ainult Kinnevik.»
    Siilatsi andmetel osalevad RTV aktsionäridest uues telekanali projektis Telemedia, AS Krenno, mida juhib Rein Kaarepere, jt. Ühtegi RTV aktsionäri eile õhtul kätte saada ei õnnestunud.
    Viktor Siilats märkis, et tema ja Andres Küngi firma Eesti Video projektis ei osale. «See otsus sündis küllalt hiljaaegu ja põhiliselt seetõttu, et meid ei rahulda nn ühinemistingimused,» rääkis Siilats. «Kahtlemata jääb televisioonihuvi Eesti Videole alles ja mingil moel me seda ka teostame.»
    Uues telekanalis saab Kinnevik pool aktsiapakist ja juhatuse esimehe koha.
    Kuigi Eesti Televisioon (ETV) on üks RTV aktsionäre, kinnitas riigitelevisiooni ärijuht Rait Killandi, et ETV uue telekanali loomise üle peetud läbirääkimistes ei osalenud.
    «See on küll midagi väga uut, et Siilats paneb oma poe kinni,» lausus Killandi. «Kui nad mingisuguse tulemuse saavutavad, siis hakkab elu huvitavamaks minema. ETV minekust uude telekanalisse ei tea ma midagi.»
    Killandi sõnade kohaselt võib uuel ühinenud telekanalil tekkida probleeme litsentsi saamisega. «Juriidilised isikud RTV ja EVTV on endiselt litsentsi omanikud,» lausus ta. «Kas nad siis üritavad seda litsentsi sokutada automaatselt uuele firmale, ja kui ei sokuta, kas siis tuleb avalik konkurss, ja kui tuleb avalik konkurss, kas siis võib ka ETV endale teist kanalit taotleda?»
    Kultuuri- ja haridusministeeriumi raadio- ja televisiooniekspert Marju Laur kinnitas, et kui tekib uus juriidiline isik, peab ta taotlema uue ringhäälinguloa.
    «Siis peab kultuuriministeerium vähemalt ühes üleriigilises ajalehes välja kuulutama konkursi uue ringhäälinguloa väljastamiseks,» ütles Laur.
    Kanal 2 juhatuse esimees Ilmar Taska ütles, et Eesti seaduste kohaselt peab telekanali hääleõiguslikust aktsiakapitalist pool pluss veel üks hääl kuuluma kohalikule kapitalile.
    Seetõttu võib uuel kanalil tekkida tema sõnade kohaselt probleeme litsentsi saamisega. «Huvitav, kuidas hakkavad need protsendid jaotuma. Ju nad siis oskavad seda korraldada,» kommenteeris Taska.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.