Pankrotivaidlus Võru moodi

Helistvee sarjab Tigase halbu iseloomuomadusi. Isiklikust antipaatiast sai alguse firmadevaheline vägikaikavedu, mis lõppes pankrotiavaldusega.

Tigane lubas pärast pankrotimenetluse alustamist, et tasub võla aasta lõpuks, ja palus teatada, kui suur on ASi Levileht paberijääk Võru trükikojas. Kuna firmadel oli sõlmimata leping, kui palju paberit kulub trükikadudeks, nõudis Tigane tagasi samasugust kogust täistrükitud paberit, kui ta trükikotta viis.

«ASi Levileht kuukäive on 1,2 miljonit krooni, kuulume sajaprotsendiliselt ASile Levicom ja meil on 2,5 miljoni krooni eest põhivara, seega on 105 000 krooni pärast pankrotimenetluse alustamine meie vastu absurdne,» märkis Tigane. «Nii mina kui firma omanikud tüdinesime vaidlusest ja otsustasime ära maksta.» Kohtus määrati selle küsimuse lahendamiseks ajutine pankrotihaldur Kadri Siibak. «Tegelikult oli siin tegu vaidlusega ja see õnnestus lahendada selgitustööga,» ütles Siibak.

Pankrotiseaduse uue redaktsiooni projektis on lahendatud ka vaieldavate nõuete alusel pankrotimenetluse alustamise kord. Vaieldavate nõuete kohta on olemas riigikohtu lahend 23. veebruarist 1995.

Selles on selgelt öeldud, et võlausaldaja peab esitama tõendi võla suuruse, iseloomu, aluse ja maksetähtaja kohta ning põhjenduse, miks võlgnik pole suuteline võlga tasuma.

Kirjeldatud juhul oli AS Levileht võimeline tasuma, kuid nõue oli vaieldav lepingu puudulikkuse või puudumise tõttu.