28. november 1995 • 1 min
Jaga lugu:

Laenuleping EBRDga venib

Laenu võetakse üheteistkümne linna infrastruktuuri arendamiseks. Laenuga finantseeritakse linnade vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et parendada väikelinnade joogivee kvaliteeti.

Eesti saab 160 miljoni krooni suuruse laenu 15 aastaks. Tuleval aastal hakatakse tagasi maksma laenuintresse. Kogu laenu tagasimaksmine kestab kuni 2010. aastani. Täpne intressi protsent selgub lepingule allakirjutamisel. Üle seitsme protsendi see ei tule, lisas Dalton.

Valitsus kiitis laenu heaks oktoobri lõpul, kuid riigikogu majanduskomisjoni kahtluste tõttu venivad riigikogult saadavad volitused. Daltoni sõnul polnud riigikogu majanduskomisjon kindel, et EBRDlt saadav ja Eesti Veevärgi vahendatav laen on seadusekohane.

«Kui riik võtaks laenu ise, ilma vahendajateta, ja annaks selle munitsipaalettevõtetele, jääb risk riigile. Kui kasutada vahendajat ja olla ise vaid laenugarant, on esmane risk vahendajal ja munitsipaalettevõtetel, alles seejärel riigil,» selgitas Dalton. Tema sõnul on laenuküsimuse arutelu riigikogus kavandatud detsembri alguseks.

Daltoni sõnul on EBRD nõus laenu andma, sest peale Eesti pole ükski teine endine idabloki riik soovinud võtta keskkonnalaenu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt