Liikluskokkulepped riikidega sõlmimisel

Üldjuhul reguleeritakse lepingutega reisijate- ja kaubavedu kahe riigi vahel. Vastastikuse teemaksudest vabastamise korra, kindlustuse, piiri-, tolli- jm küsimuste kõrval määratletakse lepingutega ära ka lubade süsteem.

Teede- ja sideministeeriumi maanteeliiklusosakonna peaspetsialisti Eda Rembeli sõnade kohaselt on enamikul juhtudel teelubade olemasolu vajalik regulaarliinide puhul. Juhuvedusid võib teha ka ilma teelubadeta. Riikidevahelise lepingu olemasolul väljastab vastavate riikide lubasid Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon (ERAA). Riikidevahelise kokkuleppe puudumisel võivad välisriigi autovedajad osta loa riiki sissesõidul piiriületuspunktis. Seal on load aga kõrgema hinnaga.

ERAA peasekretäri Toivo Kuldkepi ütlusel on praeguseks kõigi olulisemate Euroopa riikidega sõlmitud maanteeliiklusalane kokkulepe või protokoll, mille alusel vahetatakse veolube.

SRÜ riikidest sõlmiti kaks aastat tagasi maanteeliiklusalane leping Ukrainaga. Järgmisena plaanitakse seda teha tuleva aasta alguses Valgevenega. Eda Rembeli kinnitusel on tegemist tavalise tüüplepinguga.

Terve aasta on Rembeli väitel Eesti poolel allakirjutamiseks valmis leping Venemaaga, kuid viimase teede- ja sideministeerium pole saanud valitsuselt kooskõlastust. Toivo Kuldkepi kinnitusel pole Venemaa venitamisest tekkinud suurt probleemi. «Liiklus Venemaa ja Eesti vahel käib praegu ilma veolubadeta ja meid see rahuldab,» lausus ta.

Kuldkepp lisas, et probleemid on ainult Vene piiril Eesti autovedajate veokite arestimisega Venemaa tollis, kes kahtlustab tihti alusetult salakaubavedu. «Vaevalt maanteeliiklusleping siin suurt päästaks, kuid see võib olla üks elementidest, millega on võimalik hakata olukorda parandama,» rääkis Kuldkepp.

Lisaks Valgevenele ja Venemaale tahab Eesti ette valmistada ka lepingud Moldova ja Kasahstaniga. Maanteeliiklusalased kokkulepped soovitakse sõlmida ka T?ehhi ja Slovakkiaga.