Norra valitsuses on arutatud naftatootmise vähendamist. Seda taotleb Norralt ka naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC, kuhu Norra ise ei kuulu. Norra naftaleiukohad kuuluvad riigile, kuid naftat toodavad erafirmad. Tootmise vähendamise otsus kindlasti ei meeldiks firmadele, kuid neil tuleb sellega leppida.

Seni on Norra hõlvanud üksnes kolmandiku leiukohtadest, mis paiknevad põhiliselt riigi lõunaranniku lähedal. Hõlvamata leiukohtades on mere sügavus 150--200 meetrit ja need paiknevad tunduvalt põhja pool, Barentsi merel ja Teravmägede piirkonnas, mis muudab naftapuurimise tehniliselt raskeks ja kulukaks.

Seni on kõigist leiukohtadest kokku avastatud 40% naftat ja 60% gaasi, kuid gaasi osakaal peaks kasvama 70 protsendini. Naftavarudest peaks praeguse tarbimise juures jätkuma 40 aastaks ja gaasist 210 aastaks. Mullu tootis Norra naftat 150 429 miljonit kuupmeetrit ja gaasi 29 939 miljonit kuupmeetrit.

Gaasi positsiooni Norra majanduses tugevdab see, et kui nafta tarbimise raskuskese nihkub aasta-aastalt üha enam Aasiasse, siis gaasiturg suureneb eeskätt Lääne-Euroopas, kuhu gaasi toimetavad põhiliselt Venemaa ja Põhjamere-äärsed riigid. Mullu tarnis Norra gaasi Inglismaale, Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse ja Prantsusmaale.

Norras on aeg-ajalt peetud teravaid vaidlusi selle üle, kas nafta- ja gaasitööstus elab tulevaste sugupõlvede arvel. Juba aastaid tagasi loodi naftafond, kuhu pidi hakatama energiatööstuse kasumist tulevaste põlvede heaks raha koguma. Paraku ei ole sinna laekunud veel ühtki krooni. Selle aasta lõpul tuleb see küsimus taas arutusele, kuna hetk on soodne, sest riik on nüüdseks täielikult tasunud oma välisvõla ja eelarve ülejääk ärataks kadedust ükskõik missuguses Euroopa riigis. Valitsust juhtiv tööpartei tahaks fondi paigutada 18,7 miljardit Eesti krooni, kodanlik høyre sooviks aga fondi põhikapitali kahekordistada. KL