Porfirjev ei tohiks naasta pangandusse

Valentin Porfirjev oli Balti Ühispanga (BÜP) juhatuse esimees 1990 sügisest, sellelt ametikohalt vabastati ta 1992. aasta lõpus. Kirjutama ajendas Porfirjevi soov töötada jälle panganduses (ÄP 20. 09 lisa panganduse eri, lk 20). Mingi suure firma finantsdirektori teemade ring jäävat talle liiga kitsaks. Porfirjevi naasmine pangandusse oleks ebasoovitav alljärgnevatel põhjustel:

1. Juba esimene vastus intervjueerija küsimusele on ilmne võltsing. Vastaja väidab, nagu oleks BÜP teada saanud oma vahendite külmutamisest Moskvas asuvas välismajanduspangas (VEB) kolmekuulise hilinemisega. Tegelikult, vastavalt sõlmitud lepingule teatas VEB korrespondentsarve seisust ja jääkidest iga päev, et selle põhjal intressi arvutada.

2. BÜP aktsionäride üldkoosolekul 17. oktoobril 1992 andis Porfirjev oma ettekandes aktsionäridele ülimalt optimistliku pildi. Dividende 1992. aasta eest lubas mitte vähem kui eelmisel aastal (22,4%) ja ühe aktsia väärtuseks tagasiostmise korral 725 krooni (ostuhind 625 krooni). Aktsia turuhinnaks nimetas aga 1500 krooni. Kuid juba järgmisel kuul kuulutati välja BÜP suhtes moratoorium. Seega oli oktoobrikuu ettekanne aktsionäride koosolekul faktide vassimine ja aktsionäride eksiteele viimine. Panga tegeliku olukorra varjamise tõttu kaotasid 1525 väikeaktsionäri 1,5 miljonit krooni. Tegemist oli valdavalt pensionäridega, kes lootsid BÜP aktsiate ostuga vältida säästude kaotamist.

Üpris kahetsusväärne, et Porfirjevil tekkisid Lätis panga omanikuga eriarvamused ja ta otsustas Lätist lahkuda -- või oli selleks sunnitud?

Merike Vanaveskiendise BÜP väikeaktsionär