• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa soovib olla saatkonnahoone omanik

    Eesti välisministeeriumi haldusosakonna juhataja Kalle Kuusiku sõnul on ka Eesti riik huvitatud majadest, mis on Eesti saatkonna käsutuses Moskvas, seetõttu tuleb majade küsimus lahendada võrdsetel alustel. «Hetkel on omandiküsimused veel lahtised, sest ehkki majad on antud kummagi riigi bilanssi, on nende peale ainult kasutamisõigus,» selgitas Kuusik.
    Kuusik lisas, et lahtine on ka see, kumb riik peab kinnisvara eest teisele peale maksma, sest majade väärtus pole ilmselt võrdne. «Eestis asub Venemaa saatkond parema koha peal, Moskvas jälle on kinnisvarahinnad kõrgemad,» rääkis Kuusik.
    24. novembril viibis Moskvas Eesti välisministeeriumi delegatsioon asekantsler Mati Vaarmanni juhtimisel, kes arutas majade kuuluvust Venemaa välisministeeriumi kinnisvaraosakonna juhataja Mihhail Velleriga. «See oli esimene läbirääkimiste voor, kus midagi ei otsustatud. Järgmine voor toimub jaanuaris,» lausus Eesti saatkonna pressinõunik Tiia Kangert. Ta ei välistanud, et Moskva maksuameti ähvardus saatkonna pangakonto arestida on seotud kinnisvaraküsimusega. Samas pole Kangerti andmetel Venemaa esitanud tagastamistaotlust maja suhtes Tallinnas Pikk 19, mis ajalooliselt talle kuulus ja kus saatkond ka praegu tegutseb. Venemaa on avaldanud ka soovi saada oma saadiku residentsiks Tallinnas A. H. Tammsaare majamuuseumit Kadriorus.
    Probleemid algasid sellest, et osa 1993. aastal Venemaa saatkonnale Tallinnas antud kinnistust kuulus tagastamisele õigusjärgsetele omanikele ja 1994. aastal seda ka tehti. Venemaa saatkonna bilanssi andis hooned 1993. aastal tollane siseministeeriumi asekantsler Heiki Arike, kes hiljem ministrina tühistas oma otsuse. Nüüd tuleb Eesti valitsusel majad omanikelt välja osta, kuna Venemaa saatkond ei ole huvitatud väljakolimisest ega soovi end tekkinud probleemidesse segada.
    Majaomanike esindaja vandeadvokaat Viktor Kaasiku sõnul on kinnistu väärtuse suurusjärk põhimõtteliselt otsustatud, lõplik hind ja maksegraafik vajavad täpsustamist. «Loodame täpsustustega ühele poole jõuda sel neljapäeval, siis saab nimetada ka majade eest makstava hinna,» lisas Kaasik.
    Venemaa välisministeerium esitas 7. novembril Eestile noodi, kus 1961. aasta Viini konventsioonile viidates meenutatakse, et diplomaatilisel pinnal on kommertstegevus keelatud. Eesti saatkonna külalistemajas on esindused umbes kahekümnel Eesti firmal, teiste hulgas aktsiaseltsidel Norma ja EK, uudisteagentuuril BNS, ajalehel Postimees ja mitmel väiksemal ehitusfirmal. Saatkonna haldusülem Enno Selirand kinnitas, et Eesti välisministeeriumi käskkirja alusel lõpetatakse kommerts-tegevus külalistemajas 1. detsembril, s.o reedel.
    «Vene Föderatsiooni käitumisest johtuvalt on meil obligatoorne rendilepingud lõpetada,» lisas Selirand. Saatkonna pressinõunik Tiia Kangert ütles, et kuna saatkond vajas ruume nõupidamisteks, konsulaadi laiendamiseks ja töötajaskonna elamispinnaks, oleks firmadele rendileping varem või hiljem niikuinii üles öeldud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.