Venemaa soovib olla saatkonnahoone omanik

Eesti välisministeeriumi haldusosakonna juhataja Kalle Kuusiku sõnul on ka Eesti riik huvitatud majadest, mis on Eesti saatkonna käsutuses Moskvas, seetõttu tuleb majade küsimus lahendada võrdsetel alustel. «Hetkel on omandiküsimused veel lahtised, sest ehkki majad on antud kummagi riigi bilanssi, on nende peale ainult kasutamisõigus,» selgitas Kuusik.

Kuusik lisas, et lahtine on ka see, kumb riik peab kinnisvara eest teisele peale maksma, sest majade väärtus pole ilmselt võrdne. «Eestis asub Venemaa saatkond parema koha peal, Moskvas jälle on kinnisvarahinnad kõrgemad,» rääkis Kuusik.

24. novembril viibis Moskvas Eesti välisministeeriumi delegatsioon asekantsler Mati Vaarmanni juhtimisel, kes arutas majade kuuluvust Venemaa välisministeeriumi kinnisvaraosakonna juhataja Mihhail Velleriga. «See oli esimene läbirääkimiste voor, kus midagi ei otsustatud. Järgmine voor toimub jaanuaris,» lausus Eesti saatkonna pressinõunik Tiia Kangert. Ta ei välistanud, et Moskva maksuameti ähvardus saatkonna pangakonto arestida on seotud kinnisvaraküsimusega. Samas pole Kangerti andmetel Venemaa esitanud tagastamistaotlust maja suhtes Tallinnas Pikk 19, mis ajalooliselt talle kuulus ja kus saatkond ka praegu tegutseb. Venemaa on avaldanud ka soovi saada oma saadiku residentsiks Tallinnas A. H. Tammsaare majamuuseumit Kadriorus.

Probleemid algasid sellest, et osa 1993. aastal Venemaa saatkonnale Tallinnas antud kinnistust kuulus tagastamisele õigusjärgsetele omanikele ja 1994. aastal seda ka tehti. Venemaa saatkonna bilanssi andis hooned 1993. aastal tollane siseministeeriumi asekantsler Heiki Arike, kes hiljem ministrina tühistas oma otsuse. Nüüd tuleb Eesti valitsusel majad omanikelt välja osta, kuna Venemaa saatkond ei ole huvitatud väljakolimisest ega soovi end tekkinud probleemidesse segada.

Majaomanike esindaja vandeadvokaat Viktor Kaasiku sõnul on kinnistu väärtuse suurusjärk põhimõtteliselt otsustatud, lõplik hind ja maksegraafik vajavad täpsustamist. «Loodame täpsustustega ühele poole jõuda sel neljapäeval, siis saab nimetada ka majade eest makstava hinna,» lisas Kaasik.

Venemaa välisministeerium esitas 7. novembril Eestile noodi, kus 1961. aasta Viini konventsioonile viidates meenutatakse, et diplomaatilisel pinnal on kommertstegevus keelatud. Eesti saatkonna külalistemajas on esindused umbes kahekümnel Eesti firmal, teiste hulgas aktsiaseltsidel Norma ja EK, uudisteagentuuril BNS, ajalehel Postimees ja mitmel väiksemal ehitusfirmal. Saatkonna haldusülem Enno Selirand kinnitas, et Eesti välisministeeriumi käskkirja alusel lõpetatakse kommerts-tegevus külalistemajas 1. detsembril, s.o reedel.

«Vene Föderatsiooni käitumisest johtuvalt on meil obligatoorne rendilepingud lõpetada,» lisas Selirand. Saatkonna pressinõunik Tiia Kangert ütles, et kuna saatkond vajas ruume nõupidamisteks, konsulaadi laiendamiseks ja töötajaskonna elamispinnaks, oleks firmadele rendileping varem või hiljem niikuinii üles öeldud.