Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metsa kokkuostuhinna langus on tingitud suurte lepingute vähenemisest
Lähitulevikus peaks kokkuostuhinna languse kompenseerima metsavarumisega tegelevate vahendusfirmade vähenemine.
«Ilmselt kõige madalam seis on ületatud või hakkab üle saama, aga sellist hinnatõusu, nagu oli 1994. aastal, lähiajal loota ei ole,» lausus Talijärv. «Arvan, et kui vahendajad kaovad ära, siis metsaomanikud sellega ei kannata.»
Möödunud aastal raiuti Eestimaa metsadest kokku 3,623 miljonit tihumeetrit puitu.
Prognooside kohaselt peaks raiemaht sajandivahetuseks suurenema Eestis viie miljoni tihumeetrini aastas, mis toob tõenäoliselt endaga kaasa probleeme metsa müümisel.
«Võib arvata, et mõningatel investeerijatel, kes paar aastat tagasi investeerisid metsa ülestöötamisse ja ka esmasesse töötlemisse, võivad tekkida raskused,» rääkis Talijärv.
Turg hakkab tema sõnade kohaselt lihtsalt täis saama. «Metsavarumises on tulevik suuremate ettevõtete päralt, kellel on laiem ampluaa ja ühtlasi palju parem väljund turule,» lisas Andres Talijärv.
Metsa kokkuostuhinnad sõltuvad saetööstuse olukorrast. «Lähiaastatel tekib kindlasti olukord, kus kuivatamata puitu on väga raske eksportida,» ütles Talijärv. «Samas on hinnavahe või hind välisturgudel see, mis hoiab meie saetööstust püsti ja motiveerib rekonstrueerima. Uue saeveski avamine ja paljude saeveskite rekonstrueerimine on näidanud, et Eesti ettevõtjad on sellest aru saanud.»
Probleeme võib tekkida ka paberipuu müümisel. Prognooside kohaselt paberi ja tselluloosi vajadus maailmas lähiaastatel natukene kasvab, millele järgneb mõõnaperiood.
See peaks mõjuma ka Eestist eksporditava paberipuu hinnale. «Arvan, et pole põhjust paanikaks, sest sellised tõusud ja langused on igale majandusharule omased,» lisas Talijärv.