Käibemaksukohustus pole alati kasulik

Lugedes Äripäeva 29. novembri juhtkirja, hakkasid mulle väga meeldima teie väited vaeste turumüüjate kaitseks, kes ilma riigilt käibemaksu tagasi saamata on halastamatus võitluses jaekaupmeestega suutnud ellu jääda. Samas hurjutati saamatuid jaekaupmehi, kes oma ebamajanduslikkuse põhjusi otsivad turu olemasolust. Lubage meelde tuletada, et käibemaksukohustuslane on kasulik olla ainult sellel, kes müüb kaupu samuti käibemaksukohustuslasele. Juhul kui müüakse mittekäibemaksukohustuslasele ehk siis enamasti eraisikust lõpptarbijale, on iga mittekäibemaksukohustuslane eelistatud seisundis võrreldes käibemaksukohustuslasega. Miks? Võrdleme käibemaksukohustuslast kauplust ja tema vaest turul külmetavat kolleegi, kes on käibemaksu mittekohustuslane. Mõlemad ostavad kauba sama hinnaga (100 kr + 18 kr) käibemaksukohustuslase käest ja müüvad ühise jaemüügihinnaga 236 krooni.

Kauplus ostab kauba (100 kr + 18%) ja müüb (200 kr + 18%), saab kasu 100 krooni ja maksab riigile käibemaksu 18 krooni ning tulumaksu 26 krooni. Puhaskasum jääb 74 krooni, riigimakse kokku 44 krooni. Turumüüja ostab 118 krooniga (hulgimüüja võetud käibemaks on tema jaoks osa kauba soetushinnast) ja müüb edasi 236 krooniga, saab kasu 118 krooni ja maksab tulumaksu 30,7 krooni. Puhaskasum jääb 87,3 krooni, riigimakse kokku 30,7 krooni.

Eriti drastiliseks läheb asi siis, kui eespool nimetatud konkurendid üritavad müüa mittekäibemaksukohustuslastelt (nt talumehed, eraisikud) ostetud kaupa.