7. detsember 1995
Jaga lugu:

Suur telefonisüsteem nagu maksuametnik

Kolmekümne kõnekanaliga kahemegabitise liini puhul, millega on seotud suur hulk abonente, võib tekkida pro-bleeme telefoni kasutamise maksustamisega. Osa ruume välja üürinud majavaldaja tahab teada, kuidas rentnike telefoni kasutamist maksustada, ning iga korralik firmagi loeb ise oma kulusid ega taha lasta töötajatel kontrollimatult firma arvel ookeani taha helistada. Telefonisüsteemile on võimalik programmeerida «oskus» kontrollida, kes kuhugi ja kui tihti helistab.

Suurtel telefonisüsteemidel on muidki oskusi, ehkki 100%võimalustestkasutatakse harva: on 6--8 enamlevinud funktsiooni, millega harjutakse ja mida hakatakse kasutama. Vaid vilunumatele ei valmista raskusi iga päev kümmekonna funktsiooni sujuv kasutamine.

Ükski suur telefonisüsteem pole valmispakett -- firma vajaduste ja soovide järgi saab kokku panna unikaalse võimaluste kombinatsiooni. Tavaliselt on süsteemiga kaasas 50--60% võimalikest funktsioonidest, ülejäänu võib lisada firma töö spetsiifikat ja erisoove arvestades.

Kõikide telefonisüsteemide eesmärk on kasutada optimaalselt linnaliine ja tagada võimalikult infoküllane ja operatiivne siseside. Tavaline bürootöö eeldab kolme töökoha kohta ühte linnaliini, seega on nt 90 töötajaga firmas optimaalne variant kasutada 30 üheaegset kõnet võimaldava kahemegabitise traktiga töötavat suurt telefonisüsteemi.

Sellist süsteemi võib vaja minna ka väiksemas büroos, kui seda nõuab töö spetsiifika. Klienditeenindusega seotud ettevõtetes on oluline, et ükski klient ei kuuleks telefonist kinnist tooni ja võimalikult palju kõnesid saaks vastu võetud. Kui telefonisüsteemis on 30 kõnekanaliga kahemegabitine liides, siis on korraga ka näiteks kahekümnel helistajal võimalik liinil ootele jääda, vaatamata sellele, et kõnede vastuvõtjaid on vaid viis.

Kahemegabitise traktiga suure telefonisüsteemi kasutamispaindlikkus seisneb eelkõige võimaluses anda igale töökohale oma linnanumber, kuna minimaalselt kaasneb kahemegabitise jaamaga sada telefoninumbrit. Samuti on tagatud firmasisene side, mis suure ja hästi toimiva ettevõtte puhul on efektiivse töö tähtsamaid eeldusi.

Muretsedes firmasse telefonisüsteemi tuleb ennast esmalt ajas ja ruumis paika panna. Ei saa nõuda süsteemilt omadusi, mida üldine telefonivõrk ei toeta. Tallinnas ja teistes suuremates linnades on võimalik saada kahemegabitist trakti, ent maakondades on see praegu võimatu. Nii võib suur telefonikeskus keset Eestimaad osutuda lihtsalt üheks mustaks kastiks seina ääres. Samas tuleb vaadata, et tehnika ajale jalgu ei jääks, sest mis täna pole võimalik, võib homme juba tavaline olla.

Telefonisüsteemi korralikuks töölehakkamiseks on vaja vaadata, kuidas on la- hendatud maja kaabeldus, st kas olemasolev kaablivõrk vastab jaama vajadustele. Püüdes läbi ajada võimalikult odavalt, kiputakse raha kokku hoidma vanu traate alles jättes.

Aegade hämarusest pärit risti-rästi pandud traatide kohta puuduvad täpsed skeemid ning tulemuseks on rahulolematu telefonikasutaja, kes ei saa aru, miks tema kallis telefon kord töötab, kord mitte ja vaatamata uuele süsteemile ikka ragiseb.

Ragisema jäävad vanad analoogtelefonid ükskõik kui hea süsteemi korral, mistõttu tuleb telefonikeskust muretsedes üle vaadata firma telefonipark. Süsteemiga sobivad toonvalimisega ja eurostandardile vastavad telefonid. Ei ole mõtet nõuda jaamalt kaasaegset tipptehnoloogiat kasutavaid omadusi, kui side lõpptarbija jäetakse ragiseva aparaadi tõttu sellest ilma.

Tänapäevaste telefonijaamadega kaasnevad digitaalsed süsteemitelefonid, mis toimivad vaid sama tootja valmistatud keskusega ja pakuvad tavaliste telefonide puhul võimatuid teenuseid. Kui tavalisel telefonil on ekraan ja palju klahve peal, ei ole ta veel süsteemitelefon ning operatsioonide sooritamiseks ei piisa vajutusest ühele klahvile. Tuleb teada koode. Telefoni aktiivse kasutamise korral tuleb koodide valimisel mõnikord teha viis näpuvajutust ning viie klahvi õiges järjekorras meeldejätmine nõuab juba veidi pingutust.

Lisaks võimalusele valida numbrit ja rääkida annavad ekraaniga varustatud süsteemitelefonid informatsiooni. Mõttesse jäänud ja adressaadi unustanud numbrivalijal piisab pilgust tabloole, et meenutada, kuhu ta helistada tahtis. Samuti on telefoniomanikul võimalik teateid jätta sekretärile, kes peab alati kõike teadma ja võimalikult kiiresti kliendile vastama. Nõupidamisel või lõunal olev töötaja edastab oma telefonist sekretäritelefonile teate ning helistaja saab kiiresti informatsiooni inimese puudumise ja tagasituleku kohta.

Ekraaniga süsteemitelefonide puhul on võimalik ka näha, kust helistatakse. Seda rohkemgi kui ühe helistaja puhul. Ükski helistaja ei saa kinnist tooni ja telefoniomanik ise näeb, et talle tahab keegi helistada. Samaaegselt sisenevate kõnede arv ei ole piiratud, kuid piiratud on inimese kannatus ja rohkem kui viieks minutiks ootama jäetud helistaja viskab telefonitoru ära.

Ükski tavaline telefon ei ärka kunagi laua peal ellu ega kosta sealt hüüdu: «Tiit, tule võta telefon!» Maja peal kaduma läinud inimest on seega võimalik süsteemitelefoni käed-vabad- ehk handsfree-funktsiooniabiltaas üles leida.

Erivõimalusena võib süsteemitelefon uksi kinni-lahti keerata. Firmad, kes ei hoia oma välisust kogu aeg lahti ega lase võõraid vabalt edasi-tagasi liikuda, võivad sekretäritelefonile panna n-ö välisukse võtme. Kui sekretär on veendunud, et ukse taga olija peab sisse saama, siis võib ta laua tagant tõusmata ühe näpuliigutusega ukse avada. Samuti on erivõimalus harjumuspärase telefoni asemel kasutada mikrofoni ja kõrvaklappe, mis võimaldavad kõne pidamise ajal arvutil töötada. Sellise teenuse kasutamine pole sugugi harv nähtus, eriti transpordifirmades, peilersideoperaatoritel, dispet?eritel jne.

Telefonisüsteemi ostmisega suure investeeringu teinud firma tahab müüjalt ka hooldust ja garantiid. Hästi töötavat sidesüsteemi ei pane keegi tähele, kuid iga väiksemgi häire ajab telefoniomaniku vihale. Samas ei rahulda ühtegi firmat telefonimüüja, kes garantii ajal võtab süsteemi kaheks kuuks uurimisele. Tarbijal tasub süsteemimüüjalt uurida, kui kiiresti tagatakse rikke likvideerimine. Ükskõik, kas rikke on põhjustanud vääramatud jõud, inimlik lollus või tehnoloogilised vead, tuleb side kiiresti taastada. Küll hiljem jõuab rusikatega vehkida ja süüdlasi tuvastada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas