• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimisloosungid jäävadki loosungiteks

    Kui peaminister Tiit Vähi on lubanud erastamist jätkata samal viisil, kui seda alustas Mart Laari valitsus, siis peaministri teod näitavad teistsugust asjade arengut. Riigile kuuluvate suurettevõtete erastamise peatamisega on peaminister sekkunud otseselt erastamise käiku ja püüdnud realiseerida ka oma majanduslikke huve. Nii on jäänud erastamata Esoil ning RE Eesti Põlevkivi lammutamise ootamatult kiire areng eelmise majandusministri initsiatiivil pole vilja kandnud. Järjekordselt on valitsusjuht seadnud oma isiklikud suhted ja sidemed kõrgemale riiklikest huvidest. On selge, et Esoili erastamisega venitamine ei tõsta ettevõtte hinda ning õige aeg on järjekordselt maha magatud. Arvatavasti ei suurenda erastamishinda ka 1996. aasta esimesel poolel valmiv torujuhe Muuga sadamas, sest oma piirid seab ette raudtee läbilaskevõime -- raudteetransporti jäävad edaspidi kasutama ka teised Eestis paiknevad terminaalid. Loodetavasti ei suuda võimulolijad teostada oma plaane ning vähendada välisinvestorite huvi, et haarata järjekordselt üks suurettevõte oma valdusse, vaid võidab parim pakkumus. Samuti peaks Esoili erastamisel arvestama Venemaalt naftajuhtme toomisel läbi Eesti, et vaevalt suudab kohalik kapital mõjutada Venemaa valitsust ja lääne naftakontserne otsustama Eesti kasuks nii palju, kui seda suudaks mõni tuntud naftafirma.
    Kui eelmine majandusminister Liina Tõnisson otsustas anda Aidu karjääri Kunda Tehaste ja Kiviteri valdusse, siis peeti seda põlevkivi monopoli lõhkumise alguseks. Kuid RE Eesti Põlevkivi (EP) kiire vastureaktsioon, millega ühines ka peaminister, summutas paljude lootused -- järjekordselt määrasid otsuse isiklikud ambitsioonid.
    Samas peegeldab EP juhtkonna streigiähvardus endast suurt ohtu Eesti majandusele (näite halvimast stsenaariumist võib leida praegu Prantsusmaalt, kus riigil on liiga suur osalus majanduselus).
    Tarmo Kuningas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.