Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aerofloti vana võlg ei leia maksjat

    Estonian Airi arendusnõuniku Erik Haavamäe sõnul on 1992. aasta septembris lahutatud lennufirma ja lennukompanii vahel jäänud peale maaküsimuste lahendamatuks probleemiks ka 10miljonilises suurusjärgus Aerofloti võlgnevus. «Kogu võlgnevus on meile suunatud. Oleme arvamusel, et osa sellest peaks jääma Eesti Lennujaamade kanda,» rääkis Haavamäe. Praeguseks on Estonian Air tunnistanud omaks Aerofloti võlgnevusest 4,628 miljonit krooni.
    Eesti Lennujaamade peadirektori Tõnu Mardo väitel lahutati lennujaam ja lennufirma kaheks ilma mingite võlgadeta ja sellest ajast ei ole mingeid probleeme. Estonian Airi võlgnevused algasid alles 1993. aasta alguses, ütles Mardo.
    Tallinna lennujaama turundusteenistuse juhataja Priit Jõerüüdi sõnade kohaselt on 42% Eesti Lennujaamade käibest moodustavale Estonian Airile vastumeelt ja raskusi tekitavaks hoopis tänavu aasta veebruaris teiste lennufirmadega ühtlustatud hinnad. Lahutamise järel lennujaamast maksis rahvuslik lennukompanii teistest 72 korda madalamat hinda, väitis Jõerüüt.
    Haavamäe sõnul on Estonian Air pakkunud soodustusi kohalikele reisijatele ja on loomulik, et ka Eesti Lennujaamad enda kõige suuremale kliendile mõningaid eeliseid võimaldavad. Ta lisas, et hinna erinevus teiste firmadega ei olnud mitte 72kordne, vaid 25%.
    Estonian Air ei lükka ümber aga väidet, et peale vaidlusaluse Aerofloti võlgnevuse on maksmata arveid ka hilisemast ajast. Kuid lennufirma finantsdirektor Kaja Kirillova keeldus võlasummat avalikustamast.
    Ka Tõnu Mardo sõnul on tegemist kahe riigifirma sisese asjaga, mida ei ole vaja avalikkuse ees lahata. Pealegi on Estonian Air senistest maksegraafikutest kinni pidanud, lisas ta.
    Peale Estonian Airi on Eesti Lennujaamadel võlgnevusprobleeme ka mõnede teiste lennufirmadega. Mardo tõstis esile Latvian Airlinesi. Samuti polevat pretsedenditu lendude kinnihoidmine, mida on rakendatud Aerofloti puhul. Kaks nädalat tagasi teatati taolisest kavatsusest ka ELK Lennuliinide (ELKL) suhtes. Viimane aga jõudis enne oma võla tasuda. «Isikliku arvamuse kohaselt oli tegemist Eesti Lennujaamade poolse aktsiooniga suurematest lennufirmadest võlgnike hirmutamiseks,» ütles ELKLi peadirektor Urmas Karileet. «Kahjuks mõjus see aga negatiivselt meie lennukite täituvusele, sest paljud kliendid ei tea siiani, et meie lende pole tegelikult peatatud,» nentis ta. Praegu tegeldakse majandusliku kahju kokkuarvestamisega, mis lähiajal avalikustatakse.
    Karileedi andmetel on ELKLi lendude täituvus Riiga üle 50% ja Turusse alla 50%. Novembris avatud Peterburi liin katkes pärast teist lendu arusaamatuste tõttu Venemaa lennuametiga. Täiendava dokumentatsiooni vormistamise ja kooskõlastuste saamise järel loodetakse liin avada jaanuaris.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.