12. detsember 1995
Jaga lugu:

Aerofloti vana võlg ei leia maksjat

Estonian Airi arendusnõuniku Erik Haavamäe sõnul on 1992. aasta septembris lahutatud lennufirma ja lennukompanii vahel jäänud peale maaküsimuste lahendamatuks probleemiks ka 10miljonilises suurusjärgus Aerofloti võlgnevus. «Kogu võlgnevus on meile suunatud. Oleme arvamusel, et osa sellest peaks jääma Eesti Lennujaamade kanda,» rääkis Haavamäe. Praeguseks on Estonian Air tunnistanud omaks Aerofloti võlgnevusest 4,628 miljonit krooni.

Eesti Lennujaamade peadirektori Tõnu Mardo väitel lahutati lennujaam ja lennufirma kaheks ilma mingite võlgadeta ja sellest ajast ei ole mingeid probleeme. Estonian Airi võlgnevused algasid alles 1993. aasta alguses, ütles Mardo.

Tallinna lennujaama turundusteenistuse juhataja Priit Jõerüüdi sõnade kohaselt on 42% Eesti Lennujaamade käibest moodustavale Estonian Airile vastumeelt ja raskusi tekitavaks hoopis tänavu aasta veebruaris teiste lennufirmadega ühtlustatud hinnad. Lahutamise järel lennujaamast maksis rahvuslik lennukompanii teistest 72 korda madalamat hinda, väitis Jõerüüt.

Haavamäe sõnul on Estonian Air pakkunud soodustusi kohalikele reisijatele ja on loomulik, et ka Eesti Lennujaamad enda kõige suuremale kliendile mõningaid eeliseid võimaldavad. Ta lisas, et hinna erinevus teiste firmadega ei olnud mitte 72kordne, vaid 25%.

Estonian Air ei lükka ümber aga väidet, et peale vaidlusaluse Aerofloti võlgnevuse on maksmata arveid ka hilisemast ajast. Kuid lennufirma finantsdirektor Kaja Kirillova keeldus võlasummat avalikustamast.

Ka Tõnu Mardo sõnul on tegemist kahe riigifirma sisese asjaga, mida ei ole vaja avalikkuse ees lahata. Pealegi on Estonian Air senistest maksegraafikutest kinni pidanud, lisas ta.

Peale Estonian Airi on Eesti Lennujaamadel võlgnevusprobleeme ka mõnede teiste lennufirmadega. Mardo tõstis esile Latvian Airlinesi. Samuti polevat pretsedenditu lendude kinnihoidmine, mida on rakendatud Aerofloti puhul. Kaks nädalat tagasi teatati taolisest kavatsusest ka ELK Lennuliinide (ELKL) suhtes. Viimane aga jõudis enne oma võla tasuda. «Isikliku arvamuse kohaselt oli tegemist Eesti Lennujaamade poolse aktsiooniga suurematest lennufirmadest võlgnike hirmutamiseks,» ütles ELKLi peadirektor Urmas Karileet. «Kahjuks mõjus see aga negatiivselt meie lennukite täituvusele, sest paljud kliendid ei tea siiani, et meie lende pole tegelikult peatatud,» nentis ta. Praegu tegeldakse majandusliku kahju kokkuarvestamisega, mis lähiajal avalikustatakse.

Karileedi andmetel on ELKLi lendude täituvus Riiga üle 50% ja Turusse alla 50%. Novembris avatud Peterburi liin katkes pärast teist lendu arusaamatuste tõttu Venemaa lennuametiga. Täiendava dokumentatsiooni vormistamise ja kooskõlastuste saamise järel loodetakse liin avada jaanuaris.

Jaga lugu:
Hetkel kuum