12 detsember 1995

Kuveidi fond on nõus laenama 15 miljonit dollarit

«Sageli määrab laenu andja ise ära konkreetse objekti, kuhu laen investeeritakse. Kuveidi fond seda aga nimetatud laenu puhul ei dikteeri ja Tallinna Sadamal on vabad käed selle laenu kasutamiseks,» ütles Sarap, kelle hinnangul on tegemist väga soodsatel tingimustel saadud laenuga. Tallinna Sadam peab laenu tagasi maksma kümne aasta jooksul.

Tallinna Sadama finantsdirektor Toomas Kitsing lausus, et Kuveidi fondilt saadav laen on jagatud kolme projekti vahel. Tallinna Sadam kavatseb 15 miljoni dollari suurusest (168 miljonit krooni) laenust viis miljonit investeerida kesklinna reisisadamasse ja kümme miljonit Muuga sadamasse.

Enn Sarapi sõnul peab Tallinna Sadam nüüd teatama Kuveidi fondile päeva, millal fondi esindajad võivad Eestisse tulla laenu- ja garantiilepingule alla kirjutama. «Kuna laenu peab garanteerima riik, siis soovivad fondi esindajad kohtuda ka riigikogu, valitsuse ja rahandusministeeriumi esindajatega ja sellepärast võtab laenulepingule allakirjutamine natuke aega,» lausus Sarap.

Tallinna Sadamale on 225 miljonit krooni lubanud laenata ka Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank (EBRD), kes praegu tutvub Tallinna Sadama finantsmajandusliku tegevusega.

Toomas Kitsing ütles, et eitavalt ei saa suhtuda mitte ühessegi laenu, aga samas ei kavatse Tallinna Sadam võtta rohkem laenu, kui seda on vaja kolme projekti finantseerimiseks. «Nendes projektides on Tallinna Sadama finantseerimise osa kokku 60 miljonit dollarit (690 miljonit krooni) ja rohkem ei ole praegu ka raha vaja,» rääkis Kitsing.

Tallinna Sadamale on 15 miljoni ECU (215 miljonit krooni) suuruse laenu andnud Euroopa investeerimispank ja kui firmal õnnestub veel laen saada Kuveidi fondist, siis Kitsingu hinnangul nendest laenudest Tallinna Sadamale praegu piisab. Tallinna Sadam finantseerib ise neid projekte 25% ulatuses.

Kitsing rääkis, et juba on alanud Tallinna Sadama võlakirjade emissioon, mis on suunatud nende projektide lühiajaliseks finantseerimiseks. «Esialgu emiteerime võlakirju tõenäoliselt umbes 20 miljoni krooni ulatuses,» lausus Kitsing.

Hetkel kuum