Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tahab loobuda Eesti Gaasi aktsiatest

    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et riigile kuuluvad Eesti Gaasi aktsiad kavatsetakse maha müüa aktsiate avaliku müügi teel. Praegu on see plaan jäänud tema sõnul aga pooleli, sest teised Eesti Gaasi aktsionärid on esitanud riigi osaluse müügi suhtes oma tingimused. Need tingimused ei ole aga erastamisagentuurile vastuvõetavad.
    Sarneti sõnul ei olnud erastamisagentuur nõus sellega, et teised Eesti Gaasi aktsionärid soovisid ise ära osta liiga suure protsendi riigile kuuluvatest aktsiatest. «Eesti Gaasi aktsiad on loomulikult väärtuslikud ja ilmselt teine pool arvab, et neil endil on sobilikke partnereid parem leida kui riigil,» rääkis Sarnet. Ta lisas, et kindlasti kavatseb erastamisagentuur teiste aktsionäridega läbirääkimisi jätkata.
    Sarnet avaldas arvamust, et riik peaks maha müüma kõik tema käes olevad Eesti Gaasi aktsiad ja edaspidi tuleks selliste infrastruktuuriettevõtete tegevust reguleerida seadustega. «Vähemusaktsionäriks olemine ei taga tegelikult ettevõtte üle mingit suurt kontrolli,» ütles Sarnet.
    Eesti Gaasi peadirektor Aarne Saar ütles, et riigi osaluse müümise suhtes on olnud mitu varianti. «Teised Eesti Gaasi suuraktsionärid on teatanud, et nemad on nõus mitte osalema riigiomanduses olevate aktsiate müügis, kui aktsiad müüakse kohalikele investoritele,» lausus ta.
    Saare sõnul on suuraktsionärid huvitatud sellest, et riik müüks oma aktsiad ainult üksikisikutele. «Arvatavasti see ettepanek väga paljusid ei rahulda, sest mitu fondi, kes on seni saanud aktsiate ostmisega oma äri teha, seda Eesti Gaasi puhul enam teha ei saa,» rääkis Saar.
    Eesti Gaasi aktsionärid on otsustanud laiendada Eesti Gaasi aktsiakapitali ja kavatsevad 10% aktsiatest müüa mõnele lääne gaasifirmale. Praegu on Eesti Gaasi aktsiakapital 38,8 miljonit krooni.
    Saare sõnade kohaselt on välisfirmade põhimõtteline huvi Eesti Gaasi aktsiate vastu olemas, sobilik osanik kavatsetakse leida konkursi teel. «Me ise arvame, et aktsiakapitali laiendamist puudutavad küsimused peaksid selguma märtsis või aprillis,» lisas Saar. Praegu on Eesti Gaasi aktsiate ostmise vastu huvi tundnud Itaalia gaasifirma Italgaz. Eile teatas oma huvist ka Prantsusmaa riiklik firma Gaz de France.
    Aarne Saar ütles, et kui Eesti Gaasi aktsiakapitali hakatakse laiendama, on kõige parem see, kui aktsiakapitali laiendamise käigus müüdavad aktsiad ostab mõni lääne gaasifirma, kes tegeleb väiketarbijatega ja gaasimüügiga linnades. Väiketarbijatega tegelemine ei ole praeguste Eesti Gaasi suuraktsionäride põhitegevus.
    Saar avaldas ka arvamust, et kui laiendatakse Eesti Gaasi aktsiakapitali, siis soovivad suuraktsionärid säilitada oma praeguse osaluse suuruse Eesti Gaasis.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.