• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tahab loobuda Eesti Gaasi aktsiatest

    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et riigile kuuluvad Eesti Gaasi aktsiad kavatsetakse maha müüa aktsiate avaliku müügi teel. Praegu on see plaan jäänud tema sõnul aga pooleli, sest teised Eesti Gaasi aktsionärid on esitanud riigi osaluse müügi suhtes oma tingimused. Need tingimused ei ole aga erastamisagentuurile vastuvõetavad.
    Sarneti sõnul ei olnud erastamisagentuur nõus sellega, et teised Eesti Gaasi aktsionärid soovisid ise ära osta liiga suure protsendi riigile kuuluvatest aktsiatest. «Eesti Gaasi aktsiad on loomulikult väärtuslikud ja ilmselt teine pool arvab, et neil endil on sobilikke partnereid parem leida kui riigil,» rääkis Sarnet. Ta lisas, et kindlasti kavatseb erastamisagentuur teiste aktsionäridega läbirääkimisi jätkata.
    Sarnet avaldas arvamust, et riik peaks maha müüma kõik tema käes olevad Eesti Gaasi aktsiad ja edaspidi tuleks selliste infrastruktuuriettevõtete tegevust reguleerida seadustega. «Vähemusaktsionäriks olemine ei taga tegelikult ettevõtte üle mingit suurt kontrolli,» ütles Sarnet.
    Eesti Gaasi peadirektor Aarne Saar ütles, et riigi osaluse müümise suhtes on olnud mitu varianti. «Teised Eesti Gaasi suuraktsionärid on teatanud, et nemad on nõus mitte osalema riigiomanduses olevate aktsiate müügis, kui aktsiad müüakse kohalikele investoritele,» lausus ta.
    Saare sõnul on suuraktsionärid huvitatud sellest, et riik müüks oma aktsiad ainult üksikisikutele. «Arvatavasti see ettepanek väga paljusid ei rahulda, sest mitu fondi, kes on seni saanud aktsiate ostmisega oma äri teha, seda Eesti Gaasi puhul enam teha ei saa,» rääkis Saar.
    Eesti Gaasi aktsionärid on otsustanud laiendada Eesti Gaasi aktsiakapitali ja kavatsevad 10% aktsiatest müüa mõnele lääne gaasifirmale. Praegu on Eesti Gaasi aktsiakapital 38,8 miljonit krooni.
    Saare sõnade kohaselt on välisfirmade põhimõtteline huvi Eesti Gaasi aktsiate vastu olemas, sobilik osanik kavatsetakse leida konkursi teel. «Me ise arvame, et aktsiakapitali laiendamist puudutavad küsimused peaksid selguma märtsis või aprillis,» lisas Saar. Praegu on Eesti Gaasi aktsiate ostmise vastu huvi tundnud Itaalia gaasifirma Italgaz. Eile teatas oma huvist ka Prantsusmaa riiklik firma Gaz de France.
    Aarne Saar ütles, et kui Eesti Gaasi aktsiakapitali hakatakse laiendama, on kõige parem see, kui aktsiakapitali laiendamise käigus müüdavad aktsiad ostab mõni lääne gaasifirma, kes tegeleb väiketarbijatega ja gaasimüügiga linnades. Väiketarbijatega tegelemine ei ole praeguste Eesti Gaasi suuraktsionäride põhitegevus.
    Saar avaldas ka arvamust, et kui laiendatakse Eesti Gaasi aktsiakapitali, siis soovivad suuraktsionärid säilitada oma praeguse osaluse suuruse Eesti Gaasis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).