Järgmisel aastal saab pankade raha baasintressi

Lihtsamalt öeldes on TALIBOR (Tallinn Interbank Offer Rate) keskmine intress, millega pangad üksteisele raha laenavad. Praegu on pangast laenu taotlejal võimalik laenu võtta ainult mingi kindla, lepingus fikseeritud intressi järgi. Ent tulevikus võib laenulepingus kirja panna, et laenuintressiks kujuneb laenuperioodi TALIBOR pluss kliendi riskipreemia. «See võimaldab kliendil paindlikumalt laenata, analoogselt TALIBORi liikumisega käitub siis ka laenuintress. Ka pangal on lihtsam. Kui pank annab kliendile fikseeritud intressiga laenu, siis ta võtab sisuliselt intressiriski enda kanda ning peab seda siis katma hakkama,» selgitab Tallinna Panga juhatuse esimehe asetäitja Targo Raus. Ta lisab, et TALIBORi on võimalik kasutada ka mingi konkreetse deposiidi intressi määramisel.

Hansapanga juhatuse liige Rain Lõhmus nendib, et kõige lihtsamini väljendub TALIBORi kasu hoiustaja või laenaja jaoks selles, et TALIBORi ja deposiidi või laenuintressi vahet vaadeldes saab ta selgeks, kui palju pank teda koorib. Lõhmus lisab, et tegelikkuses ei ole asi siiski päris nii -- pank ei saa teiste pankade käest laenude andmiseks raha laenata. Esimesi katsetusi sõlmida laenulepinguid, kus laenuintress on seotud TALIBORiga, prognoosib Lõhmus umbes poole aasta taha.

«Esialgu on TALIBOR lihtsalt arv, mis näitab mingit statistilist keskmist,» räägib Lõhmus. Praeguse kavandi järgi hakatakse TALIBORi määratlema viie suurema panga raha intressi pakkumuste keskmisena, pakkumused esitatakse erinevateks perioodideks, näiteks üks kuu, kaks kuud, kuus kuud, aasta jne. Oma ostu-müügihindade pakkumused teevad pangad kokkuleppe järgi ühe miljoni krooni peale, kusjuures selle hinnaga, mille pank avaldab, on ta kohustatud ka tehingu tegema. Iseasi on see, kui pangal on mõne teise panga suhtes määratletud mingi tehingu mahulimiit.

«Mingit eelist osalemine TALIBORi määramisel neile viiele pangale ei anna, raha võivad osta või müüa kõik,» kinnitab Lõhmus, pidades viit suuremat panka arvuliselt just sobivaks TALIBORi määratlema. Teoreetiliselt peab ta võimalikuks ka välispankade osalemist TALIBORi määramisel, ent seda kauges tulevikus, kui rahaturu mass on oluliselt kasvanud.

Lõhmus märgib, et enne kui TALIBOR saab olla ettevõtjale antava laenu baasintress, peab rahaturu maht olema kasvanud mitu korda. «Pank peab olema veendunud, et laenude sõlmimisel TALIBORile tuginedes saab ta tõenäoliselt selle hinnaga vajadusel ka ise raha laenata ning laenu anda,» nendib ta. «Samas pole kahtlust, et TALIBORi kehtestamine on progressiivne samm ning aitab tõenäoliselt kaasa pankadevahelise rahaturu arengule.»

Targo Raus räägib, et pankade vahel sõlmitavate tehingute likviidsus langeb pikaajalisemate tähtaegade poole minnes, ent on siiski piisav, et hakata intressi määratlema. Ta selgitab, et näiteks nädalase tähtajaga tehinguid tehakse pankade vahel päevas umbes kolm-neli tükki, päevane tehingute maht on umbes 10--20 miljoni krooni vahel. Samas tehakse kolme kuu jooksul kolmekuuse tähtajaga umbes üks tehing, mille maht on kuni 20 miljonit krooni.

Jaanuaris alustava TALI- BORi avaldamise ja arvutamisega hakkab tegelema Eesti Pank. Keskpanga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski ei soovi veel kinnitada, et selleks institutsiooniks saab Eesti Pank, kuid möönab: «Ma ei välista, et Eesti Pank hakkab avaldama TALIBORi, sest teisi seda teha võivaid institutsioone pole Eestis palju.»

Pollisinski kinnitab, et läbirääkimised TALIBORi kehtestamise üle on käinud paar kuud. «Pankadevahelise rahaturu intress on maailmas üsna levinud instrument, vajadus tema järele on Eestis kindlasti olemas,» lausub Pollisinski. Ta lisab, et TALIBORi kehtestamine aitaks siinset rahasüsteemi paremini arusaadavaks teha ka välisinvesteerijaile. TALIBORi määramist juba uue aasta algusest alates ei soostu Pollisinski veel kinnitama, lisades, et seda hakatakse tegema aasta jooksul.