• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teraviljakriis kummitab. Seakasvatus langeb söödaviljanappuse ohvriks

    Üks Eesti suuremaid seakasvatusettevõtteid 18 000--19 000 isendiga AS Pärnu Seafarm kaalub seakasvatuse lõpetamist.
    «Eestis vilja ei ole, Ukraina ja Venemaa vilja hind ületab aga kohati maailmaturu taseme,» rääkis Pärnu seafarmi direktor Ülo Kängsepp. «Sööda hinnad on aasta algusega võrreldes tõusnud 30%, samas on kokkuostuhinnad langenud,» lisas ta.
    Olukorras, kus loomasööda kilo maksab üle kahe krooni, peaks sigade kokkuostuhind olema ligi 16 krooni kilo, et seakasvatamine ennast ära tasuks.
    Samas on näiteks Rakvere lihakombinaadi uued omanikud vähendanud sealiha kokkuostu 10 protsenti, lihakilo hind on alla 13 krooni.
    «Praeguses olukorras tuleb sigade kasvatamine lõpetada,» lausus Ülo Kängsepp. «Normaalse tempoga likvideerides võtab see aega kuni aasta ning protsess on pöördumatu.»
    «Mõneks ajaks viib massiline sigade likvideerimine sealiha hinna turul alla, et siis juba kõrgemale tõusta,» ennustas Pärnu seafarmi direktor.
    «Samas me ikka loodame, et me ei pea seda tegema,» lausus Kängsepp.
    Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on sigade arv Eestis vähenenud juba 27 800 võrra. Tänavu kasvatati Eestis 280 000 tonni söödavilja, millest kuni 150 000 tonni saab seakasvatus. Seakasvatuse vajadus oleks sellest aga tunduvalt suurem.
    «Eriti raske olukord on Lääne-Virumaal, kus viljasaak oli kehv,» rääkis põllumajandusministeeriumi spetsialist Ülo Reinolt.
    «Raske talv ootab ees eeskätt neid seakasvatajaid, kes ise viljakasvatamisega ei tegele, sest jõusööda ja teravilja hinnad tõusevad pidevalt,» prognoosis Reinolt.
    Kuigi sigade söödahinnad tõusevad, on lihatöötlemisettevõtete sealiha keskmised kokkuostuhinnad pidevalt langenud.
    Esimeses kvartalis maksis sealihatonn 18 530 krooni, teises kvartalis 17 595 ja kolmandas kvartalis 17 106 krooni.
    Hinnalanguse on põhjustanud eeskätt sealiha tunduv ülepakkumine turul.
    Kui kaks aastat tagasi oli sigade kasvatamine üks rentaablimaid tegevusalasid maal ja lehmi ei tasunud pidada, siis viimaste aastatega on olukord kardinaalselt muutunud. Piimatootmine tasub ära ja seakasvatust ootavad ees murrangulised ajad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.