Väliskaubanduse käive 5 miljardit

Ekspordi ja impordi suhe käibes oli tänavu oktoobris sarnane eelmise aasta oktoobriga, mistõttu nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenes 1994. aasta oktoobriga võrreldes käibega peaaegu võrdselt. Võrreldes septembriga kasvas eksport ainult 4%, import aga 12,1% ja tänu sellele suurenes negatiivne bilanss 726,4 miljoni kroonini.

Analüüs on näidanud, et eksport toimib kolmekuuliste tsüklitena, kusjuures kvartali esimese kuu eksport on madalam, seega võib arvata, et järgnevatel kuudel negatiivsus veidi väheneb ekspordi osatähtsuse suurenemise arvel.

Eksport oli tänavu ok- toobris 2127 miljonit krooni ehk 42,7% käibest ja import 2851 miljonit krooni ehk 57,3% käibest.

Oktoobrikuus moodustasid ekspordis tolliprotseduurid «taasväljavedu pärast töötlemist Eestis» 21,5% ja «taasväljavedu tollilaost» 10,7% kogu ekspordist. Impordis moodustasid «ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega» 14,3% ja «sissevedu tolliladudesse» 10,3% koguimpordist.

Analüüsides kaupade väljavedu kaubajaotuste järgi, näeme, et kõigi kaubajaotuste eksport on eelmise aastaga võrreldes kasvanud.

Keskmisest juurdekasvust (41,8%) kiiremini suurenes selliste suuremate ekspordiartiklite väljavedu nagu masinad ja seadmed (kaks korda), puit (44,2%), mineraalsed tooted (47,5%) ja loomakasvatussaadused (48,7%).

Ekspordikäibes väiksema tähtsusega kaupadest kasvas teravilja väljavedu kaks ja pool korda ning rasvade ja õlide väljavedu ligi kolm korda. Suhteliselt aeglane oli tekstiili (28,7%) ja toiduainetööstuse toodete ekspordi kasv (2,8%).

Septembrikuuga võrreldes (keskmine juurdekasv 4%) suurenes ekspordis esikohal olevate kaubajaotuste -- masinate ja seadmete maht 8,4%, puidu maht 16,7%, mineraalsete toodete maht 33,5%. Mõnevõrra kasvas ka toiduainetööstuse toodete (9,9%) ning tekstiili ja tekstiilist toodete (3,5%) väljavedu. Samal ajal loomakasvatussaadusi eksporditi 30%, transpordivahendeid 14% ja metalli 15% vähem kui septembris. Põllumajandussaaduste (grupid 1--24) osatähtsus impordimahus oli 16,2% ja vähenes septembriga võrreldes veelgi.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes impordimaht kõigi kaubajaotuste osas võrdlemisi ühtlaselt. Aeglasemalt kasvas toiduainetööstuse toodete ja taimsete toodete sissevedu.

Septembrikuu suhtes vähenes ainult tekstiili (30%), loomakasvatussaaduste (23%) ja toiduainetööstuse toodete (3%) sissevedu. Enam kasvas kahe esimese kaubajaotuse -- masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete import, vastavalt 30% ja 33,5%.

Negatiivse saldo peamised põhjustajad oktoobris olidki masinad ja seadmed, mis andsid kaubavahetuses 364 miljoni kroonise miinuse, mineraalsed tooted ja metallid kumbki 106 miljoni kroonise miinuse. Positiivse saldoga oli ainult neli kaubajaotust: puit ja puidutooted 185, loomakasvatussaadused 81, muud tööstuskaubad 34 ja tekstiil ning tekstiilist tooted 5 miljoni krooniga.

Oktoobris eksportis Eesti kaupu 64 riiki ja importis 100 riigi päritolu kaupu. Käibe järgi on suure edumaaga jätkuvalt esikohal Soome, kellega kaubavahetuse kogukäive septembrikuuga võrreldes kasvas 156 miljoni krooni võrra ehk 12,4%. Sama kasvuga suurenes kaubavahetus ka Venemaaga, kuid summaliselt kasvas käive 88 miljonit krooni. Kogukäive vähenes kahe suurema kaubanduspartneri, Saksamaa (10%) ja Lätiga (3%).

Eksport Soome kui Eesti kõige suurema ekspordimahuga riiki kasvas oktoobris 10%, Saksamaale 22,7% võrra, samas Venemaale ainult 2,6%. Eksport vähenes aga Hollandisse 5% ning Suurbritanniasse ligi poole võrra.

Impordipartnerite pingerida on oktoobris muutunud. Soome säilitas ülivõimsalt esikoha 943 miljoni krooniga, mis on kaks korda suurem Eesti ekspordist sinna.

Venemaalt suurenes kaupade sissevedu neljandiku võrra kütuste arvel ja see tõi Venemaa teisele kohale. Import Saksamaalt vähenes 20% ja Lätist koguni 23%, mistõttu viimane langes oktoobris üheksandale kohale.

Kõige suurema puudujäägiga oli kaubavahetus Soomega, kus negatiivsus oli 470 miljonit krooni ja see moodustas 65% Eesti kaubavahetuse puudujäägist. Saksamaaga oli negatiivsus 142 miljonit krooni ehk 20%.

Kaubavahetuse bilanss oli positiivne 31 riigiga. Suurema ülejäägiga kauples Eesti Lätiga (104 miljonit krooni), Ukrainaga (72 miljonit krooni), Leeduga (55 miljonit krooni) ja Valgevenega (41 miljonit krooni).

Käesoleva aasta kümne kuuga oli Eesti kaubavahetuse kogukäive 40,6 miljardit krooni ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes ligi 10 miljardit krooni ehk 32,5% võrra. Sellest eksport oli 17,3 miljardit krooni ja see kasvas 3,7 miljardit krooni ehk 27,5% võrra ja import 6,2 miljardi krooni ulatuses, mis ületab läinud aasta puudujääki 2,5 miljardi krooni võrra. ÄP