• OMX Baltic−0,3%300,38
  • OMX Riga−0,1%892,62
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,69
  • OMX Vilnius0,48%1 205,41
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,32%8 802,98
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • OMX Baltic−0,3%300,38
  • OMX Riga−0,1%892,62
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,69
  • OMX Vilnius0,48%1 205,41
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,32%8 802,98
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • 20.12.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Tubaka perspektiivid?

Meil on Rootsis tehas Malmös, mistõttu siinse tootmise üleviimine Rootsi on suhteliselt kerge. Tegelikult moodustavad kulutused tööjõule sigareti omahinnast vaid 5%, mistõttu on Rootsis sisuliselt samasugused tingimused tootmiseks kui siin. Põhilised kulutused lähevad ikkagi toorainele.
Volvo, kellele kuulub 100% Swedish Matchi aktsiatest, on avalikult teatanud keskendumisest autotööstusele. Volvo juhatus koguneb järgmise aasta aprillis, siis selgub ka, kas Swedish Matchi aktsiad jaotatakse Volvo aktsionäride vahel. Me ei näe Volvo otsuses aga mingit mõju ega otsest ühendust investeeringute külmutamisega või tootmise lõpetamisega Eesti Tubakas, kes on Swedish Match Groupi üks osasid.
Lühemas perspektiivis, rääkides Eesti Tubaka tulevikust paari kuu jooksul, sõltub see suuresti tulemusest, mida annab meile dialoog majandusministeeriumiga. Kui soodustatakse tootmist Eestis, jääb tubakatootmine ka siia. Kui tootmine on otstarbekam kusagil mujal, suunatakse see sinna. Millal me otsustame midagi siinse tootmise suhtes, sõltub sellest, millised saavad olema ministeeriumi loodavad mängureeglid. Aktsiisimaksu tõus 1. jaanuarist tõstab aga kogu Eesti tootjahinnaindeksit, mistõttu kohaliku tootja konkurentsivõime väheneb.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Me tulime Eestisse, soovides siit ida poole minna. Importtollid, mis endised NLiidu vabariigid on kehtestanud, ei luba meil aga nii itta kui lõunasse praktiliselt mitte minna. Suhteliselt väike tootmismaht on ka põhjus, miks tootmine Malmösse üle viia.
Lähema paari kuu jook-sul ootaksime, et tekiks oma äripartneriga, majandusministeeriumiga, võimalus laua taha istuda. Selleks, et me saaksime äriprobleeme rahulikult arutada, peaksime ilmselt aja maha võtma. Me soovitaksime, et praegune maksusüsteem jätkuks vähemalt selle aja jooksul, kui me asja arutame, ehk kuu-kaks. Siis me ootaksime Eesti riigilt vastust, kas talle on oluline, et tootmine on siin või mitte. Kui on oluline, siis me ütleksime omalt poolt, milliseid tingimusi selleks on vaja. Need sõltuvad läbirääkimistest, ei oska ju praegu öelda, et peab kehtestama tollimaksud või diferentseerima aktsiisimaksud jne. Selge on aga, et peab olema mingi põhjendus, miks investeerida just Eestisse. Kui me leiame sellise põhjuse, siis investeeringud Eesti Tubakasse jätkuvad.
Kui valitsusele pole kohalik tootmine tähtis, kui me tahame üleöö jõuda ELi ja kui Eesti on kindel, et ta on võimeline konkurentsi välja kannatama, siis pole me sugugi solvunud. Vastavalt turumajanduse tingimustele otsustame siis, kuskohal kontserni raames on tootmine kõige kasulikum. Tegemist pole ju uue tootmise alustamisega, vaid kontsernisiseselt tootmise ratsionaliseerimisega. Pole mõtet omada mitut vabrikut, eriti sellist, kus on investeerimisvajadus nii suur kui Eestis.
Ma ei oska Leedu või Läti turule minemise kohta midagi öelda. Seal on teised tuntud tegijad, vaevalt, et me oma tootmise viime konkureerima sinna turule. Aga on olemas mitmeid teisi maid, kuhu investeerida, investeerida võib ju ka näiteks müügiorganisatsiooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele