Ridaste märkis, et kogutud preemiate ja makstud hüvitiste vahe ei näita siiski kindlustusseltsi täpset positsiooni turul ja tema majanduslikku seisu. Põhjus on selles, et väljamakseid ei tehta mitte kogutud preemiate, vaid reservide arvel. Sel aastal kogutud preemiatest laekuvat raha makstakse välja vähemalt kolme aasta jooksul.

«Sellisel juhul peaks Seesam olema pankrotis, aga ei ole,» lausus Ridaste. Seesami kõrge kahjusus on tingitud õnnetusjuhtumist Kunda tsemenditehases ja see maksti välja eelmise aasta reservidest.

Kaks turuliidrit kogutud preemiate mahult on RAS Eesti Kindlustus ja ASA Kindlustus, kusjuures kummalgi oli suhteliselt suur kahjusus. Eesti Kindlustuse turuosa muutub kindlasti pärast erastamist. Ekspertide hinnangul on selle olulisim mõjutaja erastaja usaldusväärsus ja tuntus. Praegu mõjutab Eesti Kindlustuse positsiooni riikliku kindlustusseltsi staatus.

Eesti Kindlustuse liidripositsioon kogutud preemiate mahult on tingitud peamiselt eraisikutele pakutavatest kindlustusliikidest, mille puhul on kahjusus küll suurem.

Peamised kindlustusliigid oma mahult on kohustuslik liikluskindlustus, milles jaanuarist kuni novembrini kogusid kõik kindlustusseltsid kokku 218,6 miljonit krooni kindlustuspreemiaid (48,8% turumahust) ja ettevõtete vara kindlustus, kus koguti 159,2 miljonit krooni preemiaid (35,4%).

Elukindlustusturu kogumaht oli üheteist kuuga vaid 38,5 miljonit krooni, mis Ridaste sõnade kohaselt on naeruväärselt väike. Järgmisel aastal võib kindlustusinspektsiooni peadirektori hinnangul turg elanikkonna kindlustusaktiivsuse kasvuga kahekordistuda.

Kahjukindlustusturu mahuks prognoosis Ridaste 1996. aastal 650--700 miljonit krooni. Selle aasta lõpuks koguvad kindlustusseltsid kahjukindlustust kõikidest kindlustusliikidest kokku tõenäoliselt veidi alla 500 miljoni krooni.