Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikeettevõtjaid ahistab rahapuudus
Gustavson märkis, et viimase poole aasta jooksul Pärnumaa ettevõtluskeskuses konsultatsioonil käinud klientidest vajaksid 60--70% laenu 100 000--150 000 kroo-ni ulatuses. Pangast laenu saamist raskendab aga tema sõnul asjaolu, et ettevõtjal ei ole tagatist.
Gustavsoni sõnul oleks üheks võimaluseks algaja ettevõtja aitamiseks luua kohalikud riskikassad, kust saaks ettevõtluse alustamiseks raha või projekti garantii. Ettevõtja enda rahalistele vahenditele ning pangalaenule lisanduvad vahendid peaks tema sõnul aitama hajutada riski.
Ettevõtluspäevade juhi, riigikogu liikme Toivo Jürgensoni sõnul ei saa midagi selle vastu olla, kui inimesed tahavad niisugust kassat luua. «Ma arvan, et niisugust laadi tegevusel ei oleks riigi sekkumine otstarbekohane, riigi roll saaks seisneda vaid stardikapitali andmises, kassa enda opereerimine peaks aga puhas kohalik initsiatiiv olema,» leidis Jürgenson.
Kohalike omavalitsuste pangalaenu saamise tingimusi pidas Jürgenson suhteliselt heaks.
«Pangad peavad kohalikku omavalitsust ja riiki suhteliselt usaldusväärseks part-neriks, kuna kohaliku omavalitsuse garantiiks on tema eelarve,» märkis Jürgenson.
Riiklikke fonde silmas pidades lausus Jürgenson, et laenu saamine fondist ei ole väikeettevõtja jaoks lahendus.