Maksuseadus soosib residenti

«Me ei maksusta kodakondsuse järgi,» kommenteeris rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt. Tema kinnitusel maksustab kodakondsuse järgi maailmas väga vähe riike. Ühe näitena võib tuua Ameerika Ühendriigid, lisas ta.

Hundi kinnitusel on Eesti tulumaksuseadus üles ehitatud residendi ja mitteresidendi mõistele. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse järgi on resident eraisik, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib Eestis maksustamisperioodi jooksul vähemalt 183 päeva või rohkem. Samuti on resident Eesti riigi avalikus teenistuses olev isik, kes on lähetatud välismaale. «Ilmselt on paljud minu kliendid sunnitud viibima Eestis vähemalt 183 päeva aastas,» märkis Hillar Viks.

Andres Hundi sõnul on Eestis viibimist võimalik mitmel viisil tõestada. Näitena tõi ta Eesti viisa, piiril tehtud sissekande Eestisse saabumise kohta või Eestis viibimise ajal üüritud eluruumide kasutamise kohta.

«Iga vaidlusalune üksikjuhtum lahendatakse koostöös maksuhalduriga,» lausus Hunt. «Elukoha mõiste on määratletud tsiviilseadustiku üldosa seaduses, mille järgi mitme elukoha olemasolul määrab inimene ise, kus on tema eluliste huvide keskus,» lisas Hunt.

22. novembril 1995 vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse järgi on residendist eraisiku korteri või elamu müügist saadud (saadav) kasu tulumaksust vabastatud, kui ta kasutab seda alalise või peamise elukohana.

Tulumaksust on vabastatud ka elamu juurde kuuluvate kõrvalhoonete, suvila või aiamaja müük, mis on olnud isiku omanduses üle kahe aasta või läinud tema omandusse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või eluruumi ostueesõigusega erastamise teel. Tulumaksust on vabastatud vaid ühekordne maksustamisperioodi jooksul sooritatud tehing.