Arvutifirmadelt nõutakse liiga palju tulumaksu

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hundi sõnul tuleb 1. jaanuaril kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi pidada kinni tulumaks müüjatele makstava tarkvaraprogrammide litsentsitasu pealt.

Seaduse kohaselt mõistetakse litsentsitasu ehk royalty all tasu õiguse eest kasutada tarkvaraprogramme või tasu nende kasutamise eest.

Kaido Saarma sõnul pole Hundi väljapakutu lahendus, kuna tarkvaramüüjate seas ei peitu royalty mõiste all mitte ainult tarkvaraprogrammi kasutamistasu, vaid ka näiteks tasu selle ajakohastamise eest.

«Me ei saa ju ometi hakata välismaistelt tootjatelt nõudma, et nad hakkaksid Eesti maksuameti jaoks välja mõtlema uusi termineid,» lausus Saarma.

Saarma väitel oli sarnaseid probleeme ka eelmisel aastal kehtinud tulumaksuseadusega. «Sisuliselt võetakse firmalt tulumaksu tema käibe pealt,» ütles Saarma.

Ta lisas, et tegelikult ei tasu ükski arvutitarkvaraga tegelev firma tulumaksu sellise printsiibi järgi.

Samas ei ole Saarma väitel ühelgi firmal kindlustunnet, et mingi aja pärast ei saabu firmasse maksuametnik, kes sooviks tasumata jäänud summat sisse nõuda kolmekordses ulatuses ja lisada sellele veel viivist.

Ühe Eesti suurema tarkvaramüüja ASi IT direktori Jaak Ennuste sõnul küündis nende firma käive eelmisel aastal ligi kümne miljoni kroonini ja seega peaksid nad seaduste järgi tasuma maksuametile ligi 1,5 miljonit krooni. Ennuste ütles, et firma esindajad on küsinud nõu ka maksuametilt, kuid pole seni rahuldavat vastust saanud.

Kaido Saarma sõnade kohaselt puudutab probleem tegelikult kõiki arvutiäriga seotud firmasid, kuna sageli on tarkvara lahutamatu osa riistvarast ja selle hind osa toote lõpphinnast.