25. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Silberg fikseerib maaelu arengut

Eelnõu koostaja Uno Silbergi sõnul peab Eesti enese jaoks sätestama põllumajandust, siseturgu ning toetus- ja sekkumispoliitikat puudutava konkreetse poliitilise kokkuleppe.

Üks maaelu toetamise seaduse eesmärk on luua maaettevõtlusele võimalused ise toime tulla, et tootmine oleks võimalikult efektiivne, kvaliteetne ja konkurentsivõimeline rahvusvahelisel turul.

Eelnõus näeb Silberg olulist rolli sihipärasel maaelu ja põllumajanduse finantseerimisel riigieelarve kaudu ning eelarveväliste fondide ja riiklike välislaenude abil. Konkreetsete finantsmeetoditena nimetas ta põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi, laenude garanteerimist, kapitalitoetust, ühistulisi krediidiasutusi, hoiu- ja laenuühistuid ning hüpoteekpangandust.

Otseste riiklike toetuste jagamisel nõrgematele maamajanduse valdkondadele peab Silberg otstarbekaks kasutada riigieelarvet, kusjuures hinnatoetusi ta ei poolda.

Ülalmainitud seaduse rakendamiseks moodustataks eelnõu kohaselt riiklik maaelu komisjon, mis muu hulgas valmistaks ette maa-, kala- ja metsaameti toomise põllumajandusministeeriumi haldusalasse 1998. aasta alguseks ning põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi liitumise 1999. aasta alguseks.

Riigikogu maaelu komisjoni aseesimees Vambo Kaal mõõdukate erakonnast märkis, et seadueelnõu on maaelu arendamise seisukohalt äärmiselt kahjulik.

Ta väitis, et tegelike põllumajandusprobleemide lahendamise asemel hägustab mainitud dokument tegelikkust. «On näha, et KMÜ ja reformierakond on püüdnud teha midagi selleks, et probleeme edasi lükata,» ütles ta.

Maaelu komisjoni esimehe Ants Käärma hinnangul on eelnõu normitehniliselt nõrk, selles loetletud ideed aga vastuvõetavad. «Mõni asi on ehk liiga järsk ja kompromissitu,» lausus Käärma. «Näiteks see, et kohtu kaudu põllumajandustootjatelt võlgu sisse nõudes peab tootjale jääma minimaalne arv loomi ja tehnikat, mis on vajalikud ettevõtluse jätkamiseks.»

Maaelu komisjoni esindaja Andres Taimla reformierakonnast lausus, et erakond pole nimetatud eelnõu veel lahanud, kuid esmapilgul võib märgata põhimõttelisi vastuolusid. «Minu arvates on siin segi aetud kaks täiesti erinevat põhimõtet, nagu toetused ja krediteerimine,» nentis Taimla. «Kui siin räägitakse toetustest riigieelarve kaudu, siis meie arvates saab rääkida ainult pankade poolt krediteeritavatest projektidest.»

Andres Taimla kinnitas aga, et Uno Silbergi koostatud eelnõu on vajalik ja pärast poliitilise otsuse langetamist võib eelnõu mõningate muudatustega riigikogu menetlusse jõuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum