Silberg fikseerib maaelu arengut

Otseste riiklike toetuste jagamisel nõrgematele maamajanduse valdkondadele peab Silberg otstarbekaks kasutada riigieelarvet, kusjuures hinnatoetusi ta ei poolda.

Ülalmainitud seaduse rakendamiseks moodustataks eelnõu kohaselt riiklik maaelu komisjon, mis muu hulgas valmistaks ette maa-, kala- ja metsaameti toomise põllumajandusministeeriumi haldusalasse 1998. aasta alguseks ning põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi liitumise 1999. aasta alguseks.

Riigikogu maaelu komisjoni aseesimees Vambo Kaal mõõdukate erakonnast märkis, et seadueelnõu on maaelu arendamise seisukohalt äärmiselt kahjulik.

Ta väitis, et tegelike põllumajandusprobleemide lahendamise asemel hägustab mainitud dokument tegelikkust. «On näha, et KMÜ ja reformierakond on püüdnud teha midagi selleks, et probleeme edasi lükata,» ütles ta.

Maaelu komisjoni esimehe Ants Käärma hinnangul on eelnõu normitehniliselt nõrk, selles loetletud ideed aga vastuvõetavad. «Mõni asi on ehk liiga järsk ja kompromissitu,» lausus Käärma. «Näiteks see, et kohtu kaudu põllumajandustootjatelt võlgu sisse nõudes peab tootjale jääma minimaalne arv loomi ja tehnikat, mis on vajalikud ettevõtluse jätkamiseks.»

Maaelu komisjoni esindaja Andres Taimla reformierakonnast lausus, et erakond pole nimetatud eelnõu veel lahanud, kuid esmapilgul võib märgata põhimõttelisi vastuolusid. «Minu arvates on siin segi aetud kaks täiesti erinevat põhimõtet, nagu toetused ja krediteerimine,» nentis Taimla. «Kui siin räägitakse toetustest riigieelarve kaudu, siis meie arvates saab rääkida ainult pankade poolt krediteeritavatest projektidest.»

Andres Taimla kinnitas aga, et Uno Silbergi koostatud eelnõu on vajalik ja pärast poliitilise otsuse langetamist võib eelnõu mõningate muudatustega riigikogu menetlusse jõuda.