Valmib sadamaseadus

Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Viktor Palmeti sõnul on riik ja sadam omavahel väga tihedalt seotud, seetõttu tuleb luua seadus, mille eesmärk on reguleerida riigi suhtlemist sadamatega. Seaduseelnõus määratletakse täpselt sadama vastutuspiirkond. Meremärkide hoole laiendab vastutust

Üldjuhul ühtib sadama vastutuspiirkond sadama territooriumiga. Kui aga sadam peab hooldama ka meremärke, mis teenindavad sadamasse saabuvaid laevu, võib vastutuspiirkond laieneda.

Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul pole tähtis, kes meremärke hooldab. «Oluline on, et selleks oleks raha ning töö tehtud,» lausus Volkov.

Praegu hooldab meremärke riik, kes kogub tuletornimaksu. Kui osa maksusummast laekuks sadamale, võiks meremärke hooldada ka sadam.

Viktor Palmeti sõnul on oluline seaduses määratleda ka sadamate klassifikatsioon. Eriti oluline on klassifikatsioon väikesadamate puhul. Samuti tahetakse seadusega määratleda sadama laevaliikluseks ettevalmistamise kord. Klassifitseeritud sadamatele antakse välja pass.

Palmet ütles, et sadamaseadus hakkab reguleerima ka riigi funktsioone sadamas ja selle lähistel. Riigi funktsioonide all mõtles ta jäämurdmist, lootsiteenust, laevade tehnilist järelevalvet ja tollikorraldust.

Sadamaseaduse eelnõu koostamisel nõustavad teede- ja sideministeeriumi töögruppi Phare programmi kaudu Inglise juriidilise konsultatsiooni firma Dental Hall spetsialistid.

Palmeti sõnul koostatakse lähiajal varasemate dokumentide ja teiste riikide seaduste põhjal seaduseelnõu struktuur. Praegu reguleerivad sadamate majandustegevust valitsuse määrused.