Maksuamet aktsepteeris võlanõuet nii, nagu pankrotihaldur seda 1994. a võlausaldajate üldkoosolekul tunnustas, seega jääb Harju maksuameti 5,6 mln kroonine põhivõlg III ja 16 mln krooni suurused viivised IV järku, millega nad rahuldatakse pärast pandiga tagatud nõuete ning pankrotikulude maksmist.
Analoogse otsuse Raku pankrotimenetluses on Tallinna linnakohus teinud ka varem, jättes rahuldamata Harjumaa haigekassa ja Harju pensioniameti hagi pankrotihalduri vastu ja tunnustades viiviste määramist kõige viimasesse, IV rahuldamisjärku kuuluvaks.
«Praegusel juhul on oluline, et vaidlused maksuviiviste osas on saanud lõpliku kohtulahendi,» lausus Jaak Annus. «Pankrotiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu projektis on selgelt määratud, et maksude ja sotsiaalmaksete intressid ja viivised ei ole eesõigusnõuded. Miks peaks riik pankrotimenetluses nautima eelistust üksikisiku või äriühingu ees,» lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Annuse sõnul esineb pankrotimenetluste praktikas tihti olukordi, kus pärast maksunõuete rahuldamist ei ole teistel nõudeõigusega võlausaldajatel enam midagi saada. «Pankrotiseaduse muutmisega tuleks maksude ja sotsiaalmaksetega seotud nõuded arvestada kõikide ülejäänud tunnustatud nõuetega samasse rahuldamisjärku kuuluvaks,» ütles Annus.
Raku sovhoosi pankrot kuulutati välja kevadel 1993, kaitstud võlanõuete suurus on 40 mln krooni, võlanõuete suurus kokku moodustab ligi 85 mln krooni. Suurematest objektidest on müümata veel Raku sovhoosi keskuse peahoone ja Keila vallas Karjakülas asuv külmhoone-laokeskus. Pooleli on pankrotihalduri hagi Tallinna linna vastu, kuna seni ei ole olnud võimalik Raku Viljandi mnt elamufondi üle anda munitsipaalomandusse.