• OMX Baltic−0,18%293,78
  • OMX Riga−0,58%911,03
  • OMX Tallinn−0,63%1 965,87
  • OMX Vilnius−0,18%1 231,64
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,23%9 217,01
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,41
  • OMX Baltic−0,18%293,78
  • OMX Riga−0,58%911,03
  • OMX Tallinn−0,63%1 965,87
  • OMX Vilnius−0,18%1 231,64
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,23%9 217,01
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,41
  • 01.02.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelnõud valmivad sageli teadmatusest

Mul on mõned kommentaarid, mis puudutavad 29. jaanuari ajalehes ilmunud artiklit «Daimar Liivi seaduseelnõu kaitseb väikeaktsionäride huve». Antud kirja peamiseks põhjuseks on see, et viimasel ajal paistab tugevalt silma soov pakkuda välja seaduseelnõusid valdkondades, milles puuduvad põhjalikumad teadmised. Nüüd kommentaarid konkreetse artikli kohta.
Teoreetiliselt ei ole investori jaoks üldse oluline, kas dividende makstakse või ei. Ka tegelikus elus peab see paika. Juhul kui kasum reinvesteeritakse arukalt ettevõtte tootmisse, tõstab see ettevõtte väärtust ja seega ka aktsiate hinda. Järelikult on investor ikkagi tulu saanud, mida on võimalik realiseerida aktsiate müügil. Seega on ainsaks võimalikuks probleemiks aktsiate likviidsus. Seda aga peaks iga investor enne investeerimist analüüsima.
Peab siinkohal meelde tuletama, et investeerijate jaoks on peale lihtaktsiate olemas ka mitmed muud võimalused, mis võimaldavad saada soovitud tulemusi. Näiteks, kui on tähtis rahaliste väljamaksete saamine, oleks palju otstarbekam investeerida eelisaktsiatesse või võlakirjadesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle, milliseid väärtpabereid emiteeritakse ja ostetakse, reguleerimiseks sobiks siiski nõudmise ja pakkumise vahekord turul ja ei ole otstarbekas anda seadusega ühele väärtpaberile omadusi, mis tegelikult on omased mõnele teisele samal turul eksisteerivale väärtpaberile.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele