Reformierakonna ettepanek: kellele kasulik ?

Välku ja pikset saab eesti rahvas peagi näha, kui kaks valitsevat erakonda ettevõtte tulumaksu kaotamise üle karvupidi kokku lähevad. Avalöögi tegi talle omase küünilisusega peaminister Tiit Vähi, saates koalitsioonipartnerid I kursusele majandust õppima.

Kuigi poliitikud vaidlevad justkui reformierakonna eelnõu sõnastuse üle, on tegelikult asi rahas. Tulumaksu kaotamine jagab ümber sadu miljoneid kroone.

Väikeettevõtjad suhtuvad eelnõusse neutraalse ükskõiksusega. Tüüpiline Eesti firma on väike ega tooda märkimisväärselt kasumit, et tulumaksu üle muret tunda.

Suurfirmade puhul on asi teine. Piisab, et lahti lüüa Äripäeva Top 200 ehk 200 tunamullust suurima kasumiga Eesti ettevõtet, saamaks aimu, kui tugevad huvigrupid reformierakonna ettepaneku taga võiksid olla. Ainuüksi Eesti Telefon või Liviko hoiaksid kokku kümneid miljoneid kroone.

Reformierakond. Idee tulumaksu nullimisest käis Siim Kallas välja juba tuna-mullu partei asutamiskoosolekul ja teenis sellega erakonnale tublisid populaarsuspunkte. Idee kaotatud tulumaksust oli mõnusalt parempoolne ja piisavalt revolutsiooniline.

Reformierakonna uus katse ligi poolteist aastat hiljem lubas algul parempoolset aupaistet ja kerget saaki. Kindlasti ei oodanud reformistid koalitsioonipartnerilt aga nii teravat, lausa solvavat reaktsiooni. Võib arvata, et nii «koondmehed» kui «oravlased» hakkavad lähinädalatel andma tuld kõigist PR-kahuritest.

Koonderakonna ja tema kontrollitava rahandusministeeriumi reaktsioon oli räigelt eitav. Esimesed analüüsid seaduseelnõule on osutunud hävitavaks.

Reformierakonna opo-nendid väidavad, et ette-võtete vabastamisel tulumaksust registreerivad kõik palgatöötajad end ettevõtjatena ja võtavad oma tasu maksuvabalt välja. Nii jäävat laekumata ka üksikisiku tulumaks.

See kartus on ülepingutatud. Enda ettevõtjaks registreerimine nõuab eelkõige ettevõtlikkust ja seadustes orienteerumist ning sellega saab hakkama ehk 10 % praegustest palgasaajatest.

Maksuamet. Kuigi ka maksuamet kardab suurenevat «maksukeemiat», on ettevõtte tulumaks tema jaoks seni kõige raskemini kogutav maks. Ettevõtte tulumaksu kasutegur on üks viletsamaid ning seetõttu pole paljudel maksuametnikel selle vastu eriti midagi, et tüli kaelast saada.

Eelarve. Ettevõtte tulumaksu kaotamisel toimub ühiskondliku rikkuse ümberjagamine 500--900 miljoni krooni ulatuses. Just sellist auku kardetakse riigieelarvesse tekkivat. Kuid ettevõtted ei hakka kokku hoitud raha ometi sukasääres hoidma. Riigi poolt alles jäetava raha eest kas ostetakse kaupu ja makstakse sellelt käibemaksu või makstakse palku. Palkadelt makstakse tulu- ja sotsiaalmaksu, ning saadud raha eest ostab palgasaaja taas kaupu, makstes käibemaksu. Sestap pole kindel, kui suureks auk riigieelarves tegelikult kujuneb.

Valitsus valitseb paremini, kui ta valitseb vähem. Reformierakonna liberaalne ideoloogia leiab, et mida vähem ühiskondlikku rikkust on riigi juhtida, seda parem.

Seda kummalisemad on jutud, et ettevõtte tulumaksu kaotamist kompenseeritakse käibemaksu 2--3protsendise tõusuga. Sellisel juhul pole ju tegemist mitte riigi osatähtsuse vähendamise, vaid ühiskondliku rikkuse lihtsa ümberjagamisega suurte ja rikaste ettevõtete kasuks.

Tugeva kasumimarginaaliga firmad saavad kümneid protsente rikkamaks, samas kui nullkasumiga väikefirmad jäävad mõne protsendi vaesemaks. Kõik see soodustab kontsernide ja monopolide teket ning kapitali kontsentreerumist.