«Kindlustusseltsidel on küll oma tarkvarapaketid olemas, kuid mitte sellisel tasemel, nagu peaks olema,» rääkis kindlustusekspert Raivo Linnas. «Eesti kindlustusseltsid on liiga väikesed, et igaüks ise suudaks investeerida tarkvarasse üle ühe miljoni dollari. Lisaks veel kulutused riistvara peale.»
Ühtse tarkvara idee eestvedaja Eestis on kindlustusseltside liidu juhatuse liige, Seesami kindlustusdirektor Taivo Saar. Mõtet toetavad ka paljud teised kindlustusseltsid.
Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Andres Kuninga sõnul toetab Phare käesoleval aastal Eesti kindlustussüsteemi ligi 10 miljoni krooniga. «220 000 krooni on ette nähtud kindlustusinspektsiooni raamatupidamissüsteemi parandamiseks, 8,7 miljonit krooni läheks kindlustussektorisse üldiselt,» lausus Kuningas.
Kindlustusseltside liidu esimehe Matti Klaari sõnul on üldiseks kasutamiseks mõeldud Phare summadest 40% ehk ligi 3,5 miljonit krooni veel alles. «See tuleb selle aasta jooksul kindlasti ära kasutada,» kinnitas ta.
Võimalike probleemidena nimetas Klaar ühtse statistika esitamist, selle kooskõlastamist ja ajastamist. «Kui me tahame moodustada aastaraamatu ja anda välja ühtse statistika, mida vajavad nii rahvusvahelised organisatsioonid, edasikindlustajad ja ametid, siis sellega tekivad praegu probleemid,» selgitas Klaar. «Igaüks teeb omamoodi ja selle üldistamine on raske.»
Spetsialistide sõnul maksaks tarkvarapaketi litsents kindlustusseltside liidule ligi 1,2 miljonit dollarit, millele lisanduks reaalselt tarbijatelt eraldi litsentsitasud ligi 1000 dollari suuruses ning kulutused riistvara peale.
Eesti Transpordikindlustuse ASi andmebaasi administraator Ebe Kollo märkis, et Viinis jaanuari lõpus toimunud konverentsil esitatud tarkvara pakkumused erinesid väga suurtes piirides. «Osa firmasid tahtsid tarkvara hinna siduda kindlustusseltsi tuluga, teised jälle töökohtade arvuga,» rääkis Kollo.