Suur hulk Eestisse imporditavast nisujahust deklareeriti eelmisel aastal tunduvalt alla keskmise hinna. Näiteks detsembris deklareeriti imporditud 3475 tonnist nisu püülijahust tuhat tonni hinnaga, mis oli üle kahe korra madalam jahu keskmisest hinnast. Enamjaolt oli tegemist Saksamaa jahuga.
Eesti leivaliidu esimees Arnold Kimberi sõnul näitavad nimetatud numbrid riigi saamatust. Kimberi sõnul teenivad odavalt deklareeritud jahu pealt enamasti vahendajad.
«Ükski leivaliidu ettevõte mulle teadaolevalt jahu sisse ei too, vaid ostavad vahendajatelt,» kinnitas Arnold Kimber.
«Kui riik laseb deklareerida nii odavat hinda, siis on see lihtsalt saamatus,» lisas ta.
Tunduvalt alla nende õigete hindade on deklareeritud lisaks nisujahule ka teisi teravilja liike, toidukaupu ning eelkõige autosid.
Tolliameti esindajate sõnul kaotab riik ebaausate importööride tõttu laekumata jäävate käibemaksude tõttu miljoneid kroone igal aastal.
Kuigi käesoleva, 1996. aasta 1. jaanuaril jõustunud tolliväärtuse seaduse kohaselt on tollil õigus nõuda õige hinna deklareerimist, võib siiski arvata, et vähema kui saja tuhande kroonise maksumusega partiide kontrollimisega ei tulda veel ise toime.
Rohkem kui saja tuhande kroonise partii puhul peavad importöörid kohustuslikult esitama tolliväärtuse deklaratsiooni, mis lihtsustab tunduvalt tolliameti kontrolli.