Mõjuvõimsaim rahahaarem Eestis

Eesti Panga president Vahur Kraft ütleb, et Hansapangaga seonduvad probleemid on eelkõige eri tüüpi finantsettevõtetest koosneva konsolideeritud grupi järelevalve korraldamisega seotud. «Ülirumalatest riskivõtmistest, halbadest laenudest ja puudulikust raamatupidamisest siin rääkida ei saa,» lausub keskpanga president. «Hansapank on üks nendest pankadest, kes sunnivad Eesti pangajärelevalvet kiiresti täiskasvanuks saama,» lisab Kraft.

Üks Hansapanga omanikke, investeerimisfirma Fablio president Tõnu Laak, märgib, et kiiresti arenenud finantsgrupi edu on suur ja laia haardega ärimees peab Hansapanka paigutatud raha oma parimaks investeeringuks.

Hansapanga peadirektor Jüri Mõis on arvamusel, et peadpööritavast edust veel rääkida ei saa. «Pööritus on alles ees,» lisab ta.

Tõnu Laak muretseb, et pärast Hansapanga aktsiate avalikku müüki panekut muutub keeruliseks üle 50 protsendi aktsionäride kokkusaamine üldkoosolekuks. Eelmine Hansapanga aktsionäride üldkoosolek toimus täistuubitud Sakala keskuse kinosaalis.

Väikeaktsionäridele kuulub viiendik Hansapanga aktsiatest. 40 protsenti aktsiatest on välisinvestorite käes.

«Hansapanga loomisel tekkinud juhatus, mis on natuke täienenud, on olnud kollegiaalne,» märgib Hannes Tamjärv. «Meil pole mingisuguseid ülemusi ega alluvaid.»

Oma sõnu kinnitab ta näitega, et kõik panga tegevjuhid saavad ühepalju palka. Kätte saadava raha osas on pilt küll natuke teistsugune, sest palgast arvutatakse maha protsent auto maksumusest. Näiteks Hannes Tamjärv sõidab 1992. aasta BMWga, Rain Lõhmus aga 1994. aasta Lexusega.

Kõlab uskumatult, aga panga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus näeb Hansapanga peamist probleemi selles, et panka ei arendataks üle. «Kõik, mis maailmas on olemas ja mida ka Eestis on mõistlik teha, on peaaegu tehtud,» leiab ta.

Hansapanga juhid näevad arengut teiste Balti riikide ja miks mitte ka Põhjamaade ja Venemaa suunas. Tõnu Laak on aga rahul sellega, et Hansapank ei läinud väga aktiivselt Läti pangandusturule. Ka tema kardab, et pank võib n-ö üle areneda.

Algselt nägid Hansapanga tegevjuhtimisega seotud asutajad, et temast saab suurte ettevõtete eliitpank. 1993. aasta lõpus sai läbi tuliste vaidluste selgeks, et Hansapangast peab üha suureneva bilansimahu tõttu saama universaalpank.

1994. aasta jaanuaris tõusti bilansimahult suurimaks kommertspangaks Eestis. Põhjuseid, miks Hansapangast suurim sai, on mitu. Oluliselt aitas sellele kaasa Tartu Kommertspanga, Balti Ühispanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga kokkuvarisemine.

«Hansapank võitis sellel ajal väga palju,» tunnistab Hannes Tamjärv. Tõnu Laak leiab, et ülimalt õige aeg panga asutamiseks oli tugev nurgakivi Hansapanga tänasele edule.

«Eestis on võimekaid tegijaid teatud kriitiline mass,» lausub ekspankur, praegune rahandusminister Mart Opmann. «Kes on ühe hea asja ära teinud, need teevad ka järgmisi suuri asju,» märgib Opmann.

Väljaöeldus on omajagu tõde, sest statistika järgi saab veerand Eesti elanikkonnast samapalju kui raha ülejäänud rahvastik kokku.

«Tütar- ja sidusettevõtete tekkimise põhjus on see, et me püüame Hansapanka hoida võimalikult puhta kommertspangana,» selgitab Tamjärv. Hansagrupi tuumiku moodustavad seitse firmat, millest vanim ja ühtlasi suurim on AS Hansa Liising. «Oma sisult on liising osa laenutegevusest,» sõnabTamjärv.

Uusim seitsmeliikmelisest ettevõtete põhigrupist on Hansa Kindlustuse AS, mis pole tegevust elukindlustusturul veel alustanud. Hansapanga kindlustusseltsi loomine on olnud mitmetele pinnuks silmas juba üksnes seetõttu, et firma napsas kindlustusinspektsioonilt ära aktuaar Indrek Holsti ja kindlustusseltsilt Seesam pearaamatupidaja.

Ühtlasi võib oodata, et Hansapank ka kahjukindlustusturule oma nina pistab. Praegu tegeleb selle idee edasiarendamisega küll ainult üks inimene, kuid sobival momendil see kindlustusselts kindlasti sünnib.

Hansa Aktivate Juhtimise AS tegeleb investeerimisega. Põhjus, miks see firma loodi, on panga juhtkonna kinnitusel selles, et hoiustajal peab olema võimalus valida pangahoiuse või mitmesuguste investeerimisvõimaluste vahel. Hansa Aktivate Juhtimise aktsiaseltsist kuulub 80 protsenti Hansapangale ja 20 protsenti Hoiupangale, mille üks omanik on omakorda Hansapank.

AS Hansa Maja kuulub Hansagrupi tuumikusse teatud mööndusega, sest tegu pole tavalise kinnisvarafirmaga. Hansa Maja tegeleb ainult pangale kuuluva kinnisvara hooldamise ja haldamisega.

Rudimendiks pangale kuuluvate firmade nimekirjas on AS Kommunaar, mille maja küll müüdud, aga firma alles ja osa kohustusi erastamisagentuuri ees täitmata.

Tõnu Laak märgib siinkohal, et tema arvates polnud juba Kommunaari ostmine mitte kõige otstarbekam tegu.

Tamjärv põhjendab saapavabriku ostu terava ruumipuudusega, millele tollal ei nähtud lahendust paistvat.

Hansapanga ettevõtete tuumikgruppi kuulub veel Hansa Investeeringute AS, mis tegeleb Eesti ettevõtete jaoks väliskapitali leidmisega. Sellest firmast kuulub Hansapangale 50 protsenti. Firma aktsiate teise poole üks omanik on maailmas pika investeerimiskogemusega Joachim Helenius, kes firma loomise mõttega Hansapanga juhtide juurde tuli.

Hansapanga konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid on lisaks eespool nimetatutele veel 13. Kuigi mõned neist, nagu Kommunaar, võivad sellest nimistust kaduda, sünnitab Hansapank kindlasti uusi tütarfirmasid.

Rein Kaarepere leiab, et need noored mehed, kes on Hansapangast loonud selle, mis ta täna on, vääriksid Eesti majanduspreemiat.

«Üha enam hakkab Eesti panganduses lugema mitte see, kui tehakse mingeid asju õigesti, vaid see, kui tehakse õigeid asju,» võtab noorim Hansapanga tuumikomanik, 29aastane Rain Lõhmus, panga edufilosoofia kokku.