6. veebruar 1996
Jaga lugu:

Spordihall avab uksed

Peamiselt kergejõustiklastele mõeldud sisehallis on nelja jooksurajaga ovaal, mille sirgel on kuus jooksurada. Jooksuovaali pikkus on 200 meetrit. Kergejõustiklaste jaoks on hallis ka nelja rajaga 130 meetri pikkune treeningsirge.

Spordihallis on kaks väljakut, kuhu mahub nii täismõõtmetega korvpalli- kui tenniseplats. «Oleme mõelnud ka selle peale, et siin võiks saalibändit mängida,» kinnitas spordihalli direktor Jüri Dorbek.

Spordihalli tribüünidele on võimalik paigaldada kuni 450 istekohta.

Munitsipaalasutuse Tallinna Spordihall kinnitatud aastaeelarve on 2,6 miljonit krooni, mis Dorbeki sõnul jääb ilmselt napiks. «1,7 miljonit krooni tuleb otse linna eelarvest, ülejäänud ligi miljon krooni tuleb endal juurde teenida,» sõnas direktor.

Viimase kümne aasta Eesti suurima spordirajatise ehitamiseks kulunud summadest eraldas valdava osa Tallinna linn, kümne miljoni krooniga toetas ka vabariigi valitsus.

Tallinna spordihalli ehitamist alustati 1989. aastal, rublaajal. Ehituse maksumus on arvestatud praegustes hindades, ütles Jüri Dorbek.

Tallinna spordihalli projekteeris AS Talone. Ehituse peatöövõtjana alustas EKE, mis praegu kannab OÜ EKVA nime. Tallinna spordihall avatakse ametlikult 11. veebruaril.

Jaga lugu:
Hetkel kuum