Ilves tahab tiigriks saada

Arvelaud koosneb raamist ja sellesse paigutatud metallvarrastest, millel libisevad kettakesed. Kirjeldatud riistapuud kasutatakse edukalt veel tänapäevalgi mitmel pool Eestimaa kontorites, samal ajal kui on tekkimas ajalooline ?anss riigi totaalse arvutiseerimise toel infoühiskonda astuda.

Seni on tervitatava järjekindlusega nn tiigrihüpet propageerinud peamiselt Eesti USA suursaadik Toomas Hendrik Ilves. Nüüd seisab tema selja taga presidendi kantselei juures tegutsev tiigrihüppe projekti väljatöötav komisjon, kelle hinnangul on projekti maksumus 10--20 miljonit dollarit.

Peatselt peaks avalikkuse ette jõudma president Lennart Meri avaldus Eesti koolide komputeriseerimisest. Pärast ebaõnnestunud katset kohtuda ÜRO juubelipidustuste raames arvutimaailma iidoli Bill Gatesiga on president ilmselt oma seisukohtades vaoshoitum, kuid kajastab endiselt nende inimeste lootusi, kes tahaksid Eesti viia maailma tippu.

Äripäeva arvates annaks tiigrihüpe Eestile unikaalse võimaluse juba viie kuni kümne aasta pärast erineda tunduvalt teistest riikidest.

Tekib olukord, kus enamik inimesi valdab arvuteid, kasutades neid nii kodus kui töökohtadel. Elu muutub funktsionaalsemaks, kuna arvutite abil annab säästa aega ja raha.

Tööjõuturul toimub suur kvalitatiivne hüpe, suuremast osast töövõimelistest inimestest saavad oskustöölised. Tänu oskustööliste olemasolule suunatakse siia investeeringud, Eestis hakatakse meelsasti opereerima aktsiate ja väärtpaberitega.

Traditsioonilised keskused kaovad. Tallinnast ei räägita enam kui riigi vesipeast. Info muutub ühtviisi kättesaadavaks kõigi jaoks nii Võrus kui pealinnas, kuna kõigile on antud võimalus liituda globaalse arvutivõrguga. Ääremaade probleem vajub unustuse hõlma, sest kõigi jaoks tekivad võrdsed võimalused.

Juurutatakse hulganisti peamiselt arvutitehnika ja infotöötlusega seotud töökohti.

Riigi julgeolek kindlusta-takse uuel tasandil. Spetsialistide olemasolu aitab hooldada ja täiustada seiresüsteeme. Inimeste liikumine riigipiiril muutub tänu triipkoodide rakendamisele kontrollitumaks.

Inforevolutsioon tekitab kindlasti ka hulga probleeme, alates tehnilistest üksikasjadest, lõpetades põlvkondadevahelise konfliktiga. Päevakorda kerkivad küsimused arvutihooldusspetsialistidest, arvutioskusega õpetajatest ning õppeprogrammidest.

Praegu on Eestis vähe õpetajaid, kes julgevad arvutit oma igapäevatöös kasutada. Totaalse arvutiseerimise tagajärjel võib juhtuda, et õpilased ei saa enam õpetajatest aru ja vastupidi. Ometi on need vastuolud aja jooksul ületatavad, kui siduda arvuti kasutamise oskus näiteks palga suurusega ja tegelda järjekindla täiendkoolitusega.

Tiigrihüppele võib algeta-pil olla palju vastutöötajaid. Liberaalse majanduse idee kalevi alla pannud peaminister Tiit Vähi on arvatavasti valmis tembeldama taolist ettevõtmist majandusteaduskonna esimese kursuse tudengite arulagedaks vaimusünnituseks, tellides sellele hävitavaid eksperthinnanguid välisriikide majandusministeeriumidest.

Ilmselt peab Ilves veel korduvalt sauruste sabadel trampima, enne kui idealistide unistused täituvad. Tiigrihüppe õnnestumise järel võime me Ilvesest rääkida kui teisest papa Jannsenist.