Riigi eelarveraha väljub Virumaa Kommertspangast

Pank oleks võinud tulla viiendaks riigikassat teenindavaks pangaks, aga kuna riigikassa loomise põhiidee on viia teenindavate pankade arv lõpuks ainult üheni, siis püüdsime esimesse ringi kuuluvate pankade arvu viia miinimumini, rääkis Lellep.

Virumaa Kommertspanga juhatuse esimehe asetäitja Mihkel Simsi sõnul ei tohiks keskvalitsuse raha väljaviimine panga finantsseisu mõjutada, kuna tegemist pole eriti suurte summadega. Pigem hakkab see mõjutama panga käivet, lisas ta.

Riik püüab Agu Lellepi sõnul hakata pangast väljaviidavaid summasid kompenseerima proportsionaalselt tähtajaliste deposiitide suurendamisega, mis peaks leevendama pankade olukorda. Riigikassa loomisega ei tohi Lellepi sõnul Eestis ette valmistada uut pangakriisi.

«Järgmisel nädalal hakkavad riigikassat teenindavad neli panka pidama läbirääkimisi riigikassa esitatud tehniliste nõuete osas,» ütles Lellep. «Selle alla kuulub riigikassa teenindamise toimimine ja ühenduse tekkimine pankadega. Eriti oluliseks osutuvad info liikumise kiirus ja täpsus, kuna sellest oleneb tegevuse tulemus.»

Lellepi sõnul on riigikassa poolsed tingimused väljavalitud kommertspankadele muutunud väga konkreetseks. Riigikassa arved hakkavad tulevikus laekuma Hansapanga, Ühispanga, Hoiupanga ja Põhja-Eesti Panga kaudu. Riigikassa peaks hakkama tööle kõigi prognooside kohaselt aprilli alguses.

Eelmise aasta lõpus asus keskvalitsuse raha üheksas kommertspangas, Eesti Panga andmetel oli kõigis neis kokku 802,6 miljonit krooni.

Riigikassat teenindavates pankades oli aasta lõpul sel-lest 745,9 miljonit krooni. Keskvalitsuse vahendid asusid aastavahetuse seisuga ka EVEA pangas, Tallinna Pangas, Tööstuspangas ja ERA Pangas.