Esmaspäeval esitas rahandusministeerium riigikogule eelnõu väärtpaberituru seaduse muutmiseks. Seaduse jõustumisel kehtestaks see juriidilistele isikutele väärtpaberituru reeglite rikkumise eest rahatrahvi 500--100 000 kroonini.
Eraisikute karistamiseks näeb rahandusministeeriumi seaduseelnõu ette nii rahatrahvid kui lühiajalise aresti. Väärtpaberituru seaduse muutmist seletab rahandusministeerium vajadusega parandada kontrolli Eesti «kiirelt ja mõneti ohjeldamatult» arenenud väärtpaberituru üle. Ühe kuritarvitamise näitena toob ministeerium Saku õlletehase aktsiate ostmise pettuse teel.
Väärtpaberituru seaduses puuduvad praegu sanktsioonid juriidilise isiku vastutuselevõtmiseks, ütles rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse spetsialist Villu Tragon. Praegu saab väärtpaberiamet karistada rikkumise puhul ainult mõnda konkreetset firma töötajat, mitte firmat ennast. Eelnõu kohaselt saaks ka firmale edaspidi määrata rahatrahvi.
Tragoni sõnul pole trahvid suured. Olulisemaks peab ta avalikkuse teavitamist.
Eelnõu paneb vastutuse väärtpaberituru kontrollimise üle väärtpaberiinspektsioonile. Tragoni sõnul hakkab inspektsioon tegutsema väärtpaberiturul samamoodi nagu maksuamet maksude alal. «Kui väärtpaberite vallas on toimunud midagi kriminaalset, siis kaasab inspektsioon uurimisse ka majanduspolitsei,» lausus Tragon. Suurt rõhku on eelnõus pööratud konfidentsiaalse info põhjal tehtavate tehingute keelustamisele. Sätestatakse ka see, millal võib väärtpaberite väljalaske kuulutada kinniseks.
Hansapanga finantsturgude divisjoni direktori Rain Lõhmuse sõnul vajab väärtpaberiseadus veel palju muudatusi. «Tuleb kehtestada nõuded, kuidas ja millist informatsiooni peavad emitendid võlausaldajale andma. Samuti peab sätestama firma sisemise info valdajate tegutsemise väärtpaberiturul,» loetles Lõhmus. Ta leidis ka, et täpselt on määratlemata, mis on turul kaubeldav väärtpaber, milliseid väärtpabe-reid tuleb väärtpaberiametis registreerida ja milliseid mitte. Lõhmuse sõnul tuleks kogu väärtpaberituru struktuur üle vaadata. ÄP