Eesti Kindlustuse erastamise vastu tunnevad huvi Tallinna Pank ja kindlustusselts Eesti Aeromet, kinnitamata andmetel ka Eesti Ühispank.

Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk ütles, et Hoiupank ei olnud nii kardinaalseks muutuseks veel valmis, mistõttu pangal pole erastamisel osalemise suhtes kindlaid plaane. «Aga kindlasti me mõtleme sellele,» lausus Kokk. «Erastamisviisi muutus teeb Eesti Kindlustusest ühe tõsise konkurendi teiste kindlustusseltside jaoks ja muudab olukorra turul huvitavamaks.

«Investeerimine peaks jääma ostjale ja riik ei peaks sel-lepärast muretsema,» põhjendas Väno Sarnet erastamisagentuuri nõukogu meelemuutust. «Selle ettepanku tegi erastamisagentuur rahandusministriga konsulteerimise tulemusena.»

Sarneti sõnade kohaselt kuulutatakse Eesti Kindlustuse erastamine välja lähema paari kuu jooksul. «Täiesti kindel, et selle aasta jooksul jõutakse Eesti Kindlustuse erastamisega lõpule,» lausus Sarnet. Ta lisas, et erastamisagentuuri pole ükski potentsiaalne ostja veel kirjalikku pöördumist teinud.

Tallinna Panga juhatuse esimees Guido Sammelselg väitis juba novembris, kui erastamisagentuuri nõukogu otsustas Eesti Kindlustuse erastada aktsiakapitali laiendamise teel, et potentsiaalsete ostjate soov on omandada kogu aktsiapakk, vastasel korral võib ostja leidmisega raskusi tekkida.

Suures osas Tallinna Pangale kuuluva kindlustusseltsi Leks juhatuse esimees Raul Kastan märkis, et Tallinna Pank ei taha endale tekitada nelja või viite kindlustusseltsi.

«Kui pakkumused tulevad, siis Tallinna Panga töögrupp, kes hakkab uurima Eesti Kindlustuse bilanssi, turuväärtust jms, tuleb Leksist,» väitis Kastan. Praegu kuulub Tallinna Pangale lisaks Leksile ka elukindlustusselts Aval.

Küsimuse peale, milline võiks olla Eesti Kindlustuse väärtus, vastas Kastan: «Seda ei oska ma prognoosida, aga arvan, et seda väärtust eriti ei ole.»

Kastani hinnangul võib varem välja pakutud 40 miljoni krooni kohese investeerimise vajadus kindlustusseltsi olla suurusjärgu poolest õige number. Aavo Kokk märkis, et 40 miljonit krooni on võib-olla isegi liiga tagasihoidlik suurusjärk.

Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Meelis Asi märkis, et riikliku kindlustusseltsi väärtus on kümneid miljoneid kroone, kuid täpsemalt on seda väga raske prognoosida.

Eesti Kindlustuse puhul läheb erastamisele sisuliselt kaks kindlustusseltsi -- RAS Eesti Kindlustus, mis tegeleb elukindlustusega, ja tütarfirma Eesti Varakindlustuse AS, mis tegeleb kahjukindlustusega. Siiani on moodustamata Eesti Elukindlustuse AS.

Eesti Varakindlustuse aktsiakapital on 20 miljonit krooni ja RASil Eesti Kindlustus 280 000 krooni.

Kindlustusseaduse kohaselt peab elukindlustusega tegeleva kindlustusseltsi aktsiakapital olema vähemalt kaks miljonit krooni. Eesti Kindlustuse peadirektor Enn Laaniste ütles, et puudujääva aktsiakapitali osa kavatseb kindlustusselts katta 1995. aasta kasumist.

Tema prognoosi kohaselt jääb suurima turuosaga Eesti Varakindlustuse eelmise aasta kasum ühe ja kolme miljoni krooni vahele. «Elukindlustus oli tõenäoliselt väikeses kahjumis,» märkis Laaniste.

1994. aastal oli Eesti Kindlustuse kahjum 30 miljonit krooni, mis tekkis seltsi bilansi puhastamisel. Sellel aastal tuleb Laaniste sõnul kanda maha paarisaja tuhande krooni ulatuses halbu laene.

Eesti Kindlustusele kuulub üle Eesti kümme hoonet, mille kogumaksumus on Laaniste sõnade kohaselt umbes 45 miljonit krooni. Väärtuslikem neist on Tallinnas asuv peakontori hoone aadressil Valli 4, mille bilansiline väärtus on 20 miljonit krooni.

Eesti Kindlustusel on ühtekokku 20 esindust, mis paiknevad Eestis laiali.

Raul Kastani hinnangul on ostja jaoks keeruline 600 töötaja saatuse otsustamine, kellest suur osa tuleb tõenäoliselt koondada. Praegu on Eesti Kindlustuse töötajate keskmine palk veidi üle 2500 krooni.

Eesti Varakindlustuse turuosa Eestis oli 1995. aastal 24,1 protsenti, millega ta oli kogutud preemiate mahu poolest kindel turuliider. Eesti Varakindlustus kogus eelmisel aastal 111,2 miljonit krooni preemiaid ja maksis hüvitisi 65 miljonit krooni.