Lähis-Ida nafta muutub kaalukamaks

Pärsia lahe nafta- ja gaasivarud on ka läänemaailma poliitilise huvi orbiidis. Vajadusel ollakse valmis oma huve ka sõjaliste abinõudega kaitsma, nagu näitas Lahesõda 1991.

Energia impordist sõltuvad Jaapan ning teised Aasia riigid sõlmivad juba praegu poliitilisi ning majanduslikke kokkuleppeid ekspordi kindlustamiseks Pärsia lahe piirkonnast.

Pariisis asuva rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) prognooside järgi võib maailma naftatarbimus aastaks 2010 tõusta 100 mln barrelini päevas praeguse 70 mln asemel. Eriti suureneb nõudlus Aasia riikides. Analüütikute andmeil peaks 2005. a Aasia-impordist üle 90% moodustama Lähis-Ida nafta.

Nõudluse kasv Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Lõuna-Koreas ja Indias kinnitab, et enne selle kümnendi lõppu tõuseb Aasia USA asemel maailma suurimaks naftatarbijaks.

Kaug-Idas prognoositakse naftatoodete nõudluse kasvuks 3,5% aastas sedamööda, kuidas suureneb autode arv ning elanikkond linnastub.

Lähis-Ida naftariigid teevad juba praegu ettevalmistusi kasvava nõudluse rahuldamiseks ning julgustavad välisinvestoreid naftatootmisse investeerima. Naftat eksportivate maade ühenduse (OPEC) enda hinnangul peaks organisatsiooni tootmisvõimsus aastal 2010 olema ligi 44 mln barrelit naftat päevas. Selleks vajataks 159 mld dollari ulatuses investeeringuid. Praegu toodab OPEC päevas 28 mln barrelit.

Nimetatud 44 mln barrelist langeb 30 mln Lähis-Ida naftat eksportivate maade -- Saudi-Araabia, Iraagi, Iraani, Kuveidi, Katari ja Araabia Ühendemiraatide arvele.

Saudi-Araabia, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on teatanud naftaleiukohtade tootmismahu suurendamise ning kodu- ja välismaiste ettevõtete laiendamise kavadest. Iraan ja Iraak on kõrvaldanud välisinvesteeringutele pärast Lahesõda kehtestatud piirangud. KL-REUTER