15. veebruar 1996
Jaga lugu:

Hoiuste tagamise seadus jõudis valitsusse

Seaduse eelnõu, mille on koostanud Eesti Pank koostöös krediidiasutuste huve kaitsnud Eesti pangaliiduga, eesmärk on lisaks hoiuste tagamisele ka pangasüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine.

Seadusega tagatakse nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute hoiused kuni 20 000 krooni. Eelnõu kohaselt suurendatakse tagatust 15 aasta jooksul järk-järgult 20 000 ECUni.

Iga hoiustaja omavastutus on 10% hoiusummast, kuid hüvitamata osale säilib tal pankrotistunud panga suhtes regressiõigus. Sama õigus tekib loomulikult ka fondil.

Fondiga liitumisel tasuvad krediidiasutused ühekordse sissemaksena 50 000 krooni, liikmemaksu suurus on 0,3% tagatud hoiuste summast, mis kehtib 2001. aastani.

Seejärel on Eesti Panga pangainspektsiooni juhataja asetäitja Andres Sutti sõnade kohaselt fondi nõukogul õigus otsutada, kui suure liikmemaksu ta edaspidi määrab, sest selleks ajaks on kogunenud vajalik reserv. «Siis võib see olla ka näiteks null protsenti,» lisas Sutt.

Juhul kui fondi kapital ei ole mõne krediidiasutuse pankrotistumise puhul väljamakseteks piisav, on fondil õigus võtta rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu.

Laenu tagatiseks on fondil õigus kasutada 700 miljoni krooni ulatuses valuutareservina Eesti Panga käsutuses olevat metsa.

Hoiuste tagamise fondi hakkab juhtima viieliikmeline nõukogu, millesse pangaliit ja keskpank nimetavad kumbki kaks liiget ning valitsus ühe liikme. Pangaliidu õigusnõunik Katrin Talihärm märkis, et kuna fondi laekuv raha tuleb kommertspankadest, siis oleks pangaliidule meeldinud, et liidu nimetatavad fondi nõukogu liikmed oleksid ülekaalus.

Seaduse jõustumisel tunnistatakse kõik tegevuslitsentsiga krediidiasutused fondiga liitunuks ning on kohustatud tasuma liikmemaksu. Nende kohta, kes liikmemaksu ei maksa, on pangaliidul õigus esitada Eesti Pangale taotlus tegevuslitsentsi tühistamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum