Homme koguneb esimest korda RASi Tarkon likvideerimiskomisjon, mida juhib erastamisagentuuri arendusdirektor Kostel Gerndorf. Seni on tegeldud tehniliste probleemidega, võetud Tarkon üle majandusministeeriumilt EEA haldusse, loodud likvideerimiskomisjon ja sõlmitud komisjoni liikmetega töölepingud, märkis komisjoni liige, EEA ettevõtlusosakonna peaspetsialist Andres Uusma. «Esimesel koosolekul Tartus paneme paika põhipunktid, mille alusel arutame likvideerimist,» sõnas ta.
Likvideerimiskomisjoni eesmärk on kreeditoride nõuete parim rahuldamine, on Äripäevale varem öelnud EEA peadirektor Väino Sarnet.
Komisjon kohustab Tarkoni peadirektorit valmistama ette deebitoride, kreeditoride ja bilansiväliste kohustuste nimekirjad ning täpsustama varade koosseisu, teatas Andres Uusma.
1. jaanuari seisuga on Tarkoni võlad riigile 26 miljonit krooni, kinnitas ettevõtte ökonoomikadirektor Ants Truus. Tarkoni kahe viimase aasta käive on Truusi sõnul olnud samas suurusjärgus (eelmisel aastal 25 mln krooni -- ÄP).
Viivis kaotab majandusliku mõtte, kui ta on arutult suur, määrates ettevõtte igaveseks kahjumisse, möönis Truus. Tema sõnul moodustavad viivised poole mainitud summast, seega väheneks taotluse rahuldamise korral võlasumma 13 miljoni krooni võrra.
«Iga kuu lisandub viiviseid ligi 0,5 miljonit krooni,» täpsustas Tarkoni ökonoomikadirektor ja lisas, et ettevõtte jooksev kreditoorne võlgnevus 3,5 miljonit krooni on kaetud debitoorse võlgnevuse ja laovaraga.
«Likvideerimiskomisjon võib teha taotluse võlaintresside kustutamise kohta,» kommenteeris Uusma. Komisjon ootab nelja kuu jooksul kaebusi Tarkoni võlausaldajatelt, täiendas ta.
Moodustamise hetkest alates kanduvad likvideerimiskomisjonile üle kõik seni ettevõtte juhatuse pädevusse kuulunud küsimused. Kuni edasiste korraldusteni jätkab Tarkon normaalset tootmistegevust, lausus Uusma. Ants Truusi sõnul on tellijad informeeritud ettevõtte seisust.
Eesti Telefon on tellinud Tarkonilt sel aastal 400 kaarditaksofoni. «Materjalitellimus on sisse antud ja alates aprillist tarnime Eesti Telefonile iga kuu 50--60 taksofoni,» ütles Truus, lisades, et ei näe 5 miljoni kroonise projekti teostamisel lahendamatuid probleeme.
«Pole põhjust arvata, et ka omaniku vahetuse korral tellimus täitmata jääks,» kommenteeris Kaja Tampere Eesti Telefonist. Tema sõnul võib Lõuna- ja Ida-Eestisse mõeldud taksofonide tellimuse täita ka Prantsuse firma Schlumberger, kes tarnib taksofone Põhja- ja Lääne-Eesti tarbeks.
Ants Truusi sõnul puudub taksofoniprojektis risk, kuna lepingupartnerid, Eesti Telefon ja komponentide tarnija TAAS Iisraelist, on käitunud korrektselt.
«Nüüd on taksofonide tootmisele juba rada sisse tallatud, tänavu on ta kasumiprojekt,» kommenteeris ökonoomikadirektor eelmisel aastal kahjumiga lõppenud projekti.